Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erakonnad jäid valimiste eest võlgu

    Kolmapäeva õhtuks olid kõik suuremad erakonnad oma eelarve avalikustanud, vaid Keskerakonna infojuht Evelyn Sepp sõnas, et ei leia selleks mahti ja kavatseb saata aruande valimiskomisjonile alles täna. Keskerakonna valimiskampaania läks oletuslikult maksma üle 12 mln krooni, ligi samas suurusjärgus oli Res Publica kampaania.
    Res Publica teatas, et kampaaniaks kulus 11,76 mln krooni, samas on erakonnal 5,6 mln krooni eest tasumata arveid.
    ?Erakondade finantsjuhtimise erisus on see, et kulud on küll regulaarsed, tulud aga ebaregulaarsed,? ütles Taavi Veskimägi, kes koordineerib Res Publicas suhtlemist toetajatega.
    Aruande kohaselt on Res Publica saanud kokku 1,2 miljonit krooni laenu Olari Taali juhitavalt investeeringufirmalt Eggera AS. Suurimate rahastajate hulka kuulub veel Tõnis Palts, kes laenas valimiskampaaniaks 440 448 krooni ning annetas 40 000 krooni. Paltsule kuuluv firma Pambos Holdings OÜ toetas Res Publicat 740 000 krooniga. Samuti on noor erakond saanud 350 000 krooni turvafirmalt Falck Baltics, 200 000 krooni Aadu Luukaselt ja ka NG Investeeringutelt.
    Mõõdukate kampaaniale kulus 6 miljonit krooni, mis erakonna peasekretäri Tõnu Kõivu sõnul on 2 miljoni võrra enam, kui algselt planeeriti. Kõiv lisas, et tema meelest oli see viga, et mindi kaasa kampaania mahu suurendamisega: ?Ei osanud arvata, et teised nii jõuliselt tegutsevad,? lausus ta. Riigikogu valimiskampaania kulud peaks Kõivu sõnul jääma samasse suurusjärku.
    Mõõdukate valimiseelarve laekumised kokku olid 5,37 miljonit krooni, eilse seisuga oli tasumata arveid 605 000 krooni. Suurimaks annetajaks oli raudtee erastajatega seotud OÜ Ganiger Invest 480 000, Maru Ehitus 150 000 ja SRV Drasser 125 000 krooniga.
    Isamaaliidu valimiskampaania maksumuseks kujunes 5,67 mln krooni, erakond teatas enne valimisi, et kulutab 5,3 mln krooni.
    ?Oli asju, mis läksid kallimaks, ja oli asju, mis langesid ära,? ütles Isamaaliidu valimiskampaania juht Heiki Kivimaa.
    ?Meil ei olnud rahalisi võimalusi suuremat kampaaniat teha,? lisas ta. ?Me ei kujutanud ka ette, et poliitilise reklaami maht tänavapildis sedavõrd massiivseks kujuneb.? Kivimaa ütles, et ei oska praegu hinnata, kui palju erakond võiks kulutada Riigikogu valimiskampaaniale. ?Sõltub, palju raha saab,? ütles Kivimaa.
    Isamaaliidu valimiseelarve laekumised kokku olid 4,3 mln krooni. Kulude katteks võttis erakond Hansa Liisingust 1,8 mln krooni laenu. Suuremad rahastajad on NG Investeeringud 550 000 krooniga ja ELKE Grupi AS 500 000 krooniga, ligi samas suurusjärgus on raha annetanud OÜ Ganiger Invest, Falck Baltics annetas 400 000 krooni. Isamaaliidu Tallinna linnapea kandidaat Jüri Mõis annetas 315 250 krooni.
    Reformierakonna valimiskulud olid 8,75 mln krooni, tulud pisut väiksemad, 8,6 mln. Suuremad annetajad olid Tavid AS miljoni krooniga, AS Esmar Ehitus, Ühendatud Kapital ja Manutent OÜ igaüks poole miljoni krooniga, NG Investeeringud on annetanud 435 000 krooni ja taastusravikeskus Viiking 400 000 krooni. Eraisikutest on ehitusärimees Toomas Luman andnud 200 100 krooni.
    Reformierakonna peasekretär Eero Tohver ütles, et kui seni on erakondi toetanud pigem suurettevõtted, siis seekord andsid oma panuse valimiskampaania edusse ka paljud väikeettevõtjad.
    Rahvaliidu tulud kokku olid 2,2 mln krooni ja kulud 2,8 mln krooni. Tasumata arvete summa on ligi 600 000 krooni. Rahvaliidu suuremad annetajad olid Falck Baltics poole miljoni krooniga ja Investinfo 300 000 krooniga, lisaks transiidiärimees Aadu Luukas, Eviko ja Valga Moodul igaüks 200 000 krooniga.
    Erakondade valmiskampaaniate suuremateks kuluartikliteks olid väli- ja telereklaam ning reklaam ajalehtedes. Reformierakond kavandas valimiskampaania hinnaks 5,3 miljonit, Rahvaliit 4-5 miljonit ja Res Publica 7 miljonit krooni. Keskerakond rääkis 7 miljonit kroonist, Mõõdukad arvestasid 4 miljoni ning Isamaaliit 5,3 miljoni krooniga.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.