Keeleaps Liiklusseaduses pani veokid piiril seisma

Liiklusseaduse 17. paragrahvi kolmas punkt ütleb, et juhil, kes ei ole sõiduki omanik ja kelle nimi pole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku volikiri, kui omanik pole kaassõitja. Et aga paljude transpordifirmade veokid on liisitud ja kuuluvad liisingufirmale, ei ole neil võimalik omaniku volitust ette näidata, sest liisingfirma on autot ostes kasutusõigused transpordiettevõttele üle andnud. Nii on juhil piiril ette näidata vaid transpordifirma volitus, millest aga ei piisa ning

Navaka Transpordi juht Janek Minkovski rääkis, et veetis eelmisel laupäeval sadamas kaks tundi, et veok laevale jõuaks. ?Absurdne on see, et igas piiripunktis tõlgendatakse seadust eri moodi ja kontroll erineb samuti,? lisas Minkovski ja rääkis, et samalt laevalt üks auto pääses üle piiri Eestisse, teine mitte. ?Muugal piisab piiri ületamiseks liisinglepingu ettenäitamisest, Tallinna kesksadamas aga mitte.?

Ka on mehe arvates imelik, et riiki Eesti autosid ei lubata, kuigi omanik asub Eestis. ?Ehkki seadus kehtib vaid Eesti autodele, võeti Muugal maha ka näiteks Poolast pärit sõidukeid,? meenutas Minkovski. ?Seaduse täitmises pole samas aga midagi imelikku, kuid infot oleks pidanud jagama vähemalt paar kuud enne lauskontrolli alustamist, see oleks probleemid ja takistused ära hoidnud.?

SP Transiti tegevjuht Roman Loov leidis, on tegemist on vaba ettevõtluse piiramisega, sest veokeid juhivad igal päeval erinevad juhid.

DFDS Transpordi tegevjuht Jaan Lepp rääkis, et lisaks probleemidele veokite volitustega on absurdne olukord tekkinud ka rahvusvaheliselt liiklevate haagistega, millele samuti volitust nõutakse. ?Antud nõudmine on vastuolus Rahvusvahelise Maanteeveokonventsiooniga, sest haagisel on ainsaks dokumendiks pass ja. kelle käes see on, see võib sõita,? lisas Lepp. Passi asemel võib kaasas olla ka vaid koopia.

?Kuigi ametiisikud tunnistavad, et tegu on apsuga, ei ütle keegi, et lõpetame selle lolluse ära,? rääkis Lepp.

Piirivalveameti pressijaoskonna ülem Urmo Kohv aga kinnitas, et seaduse täitmist on jälgitud alates selle kehtima hakkamisest 2001. aasta veebruaris, mitte alates möödunud nädalast. ?Lisaks saadeti info Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile, kes sellest vedajaid pidi teavitama,? lisas Kohv.

Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni peasekretäri Kersti Kraas sõnas möödunud nädala lõpus, et seaduse parandusettepanek saadeti majandusministeeriumile 18. novembril ning see võetakse lähemate päevade jooksul arutusele.