Metsakorraldajale meeldisid pooltõed

Vastus 18. 11. ÄPs ilmunud kirjutisele ?Eraettevõtjatest metsakorraldajad võivad pillid kokku pakkida?.

Metsade korraldamisest on olnud ÄPs juttu korduvalt. Tavaliselt on küll neis kirjutistes kajastatud ühe firma (inimese) seisukohti, kes pole riigihankekonkursil suutnud võita või on oma arvates liiga vähe võitnud. See firma on OÜ Metsaekspert, mida juhatab Peep Põntson. Targu ei räägi ta avalikkusele, milline on tema küsitud hind ja milline on senitehtud tööde kvaliteet. OÜ Metsaekspert ?stiilinäidetest? jätkuks materjale mitmeks artikliks, esialgu piirdun sellega, mis leidis kajastamist ka kahe aasta taguses Põltsamaa piirkonnalehes ?Vali Uudised?.

21. jaanuaril 1998 koostas OÜ Eesti Metsakorralduskeskus Jõgevamaal Valga-Jüri metsaüksusele majanduskava, kus märgitud Eestis range kaitse all oleva linnuliigi musta toonekure pesitsuspaik. Majandustegevust selle kava järgi metsaosas ei planeeritud. Samale tükile koostas aga OÜ Metsaekspert mingil põhjusel 1999. a uue kava, kus piirangutest pole sõnagi ja mille tulemusel mets lagastati ja pesapuu hävitati.

18.11. ÄPs juhib Põntson osavalt jutu sellele, kuidas eraettevõtjaid (loe: Metsaeksperti) kiusatakse ? see läheb ju lugejale hinge. Mis imeloom see metsakorraldus siis ikkagi on? Metsade korraldamise võib jagada kolme etappi.

Esmalt pildistatakse kindlal aastaajal kõik metsad, kas lennukilt või satelliidilt ja töödeldakse saadud materjal vastavatesse kaardimõõtkavadesse. Seejärel järgneb töö metsas, kus abiks töödeldud aerofotod ja kus mõõdetakse ning kirjeldatakse tervet rida puistule iseloomulikke parameetreid. Seda nimetatakse inventeerimiseks ja saadud tulemit inventeerimisandmeteks. Kolmandas etapis töödeldakse inventeerimisandmed vastavate programmide abil metsamajandamise kavadeks, mis pakuvad omanikule parimat varianti tema metsade majandamiseks, s.t näitavad, kuhu ja millal istutada, kus tuleks teha hooldusraiet, kus uuendusraiet. Kusjuures püütakse kujundada metsi nii, et saadav tulu oleks ühtlane ja kasvav ja ei kahjustaks metsa ökoloogilist seisundit.

Naaberriigid peavad metsandusliku info kogumist nii tähtsaks, et sellega tegelevad põhiliselt riigifirmad. Eestis on mõnda aega kasutatud varianti, kus inventeerimistöödele on kuulutatud välja vähempakkumisi, koostades selleks metsakorralduse juhendi alusel täpsed riigihanketingimused. Üldjuhul skeem töötab. Suurim puudus on see, et ühtse kvaliteediga ja võrreldavate andmete saamiseks tuleks riigihange kuulutada tervele inventeerimise aastamahule üle terve Eesti.

St, et võitja inventeerib ühel aastal, konkurendid aga tegelevad millegi muuga või teevad võitjale allhanget. Viimast tegi ka OÜ Metsaekspert 2002. a riigihanke võitnud OÜ-le Metsakorralduskeskus, aga ilmselt ?unustas? selle ÄP diagrammis kajastamata. Konkurentsi säilitamise huvides võiks riigihanget jagada nii palju, kui seadus seda võimaldab, ja kuulutada välja 3?4 hanget. Miski ei suuda loomulikult garanteerida, et üks pakkuja ei võida kõiki.

Paljude muude ülesannete hulgas näeb arengukava ette loodava metsakeskuse funktsioonina metsaregistri pidamist, sinna andmete kogumise korraldamist ja metsamajanduskavade koostamist. Senisest täpsemad tingimused ja sellele järgnev kontroll teeb kindlasti nii mõnelegi tänasele ?tegijale? tuska.

Metsakorraldajale meeldisid pooltõed

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised