Kasutud teadmised on kasulikud

Eestit valdab mälumängude vaimustus: telepurgist tuleb õhtuti ?Kahevõitlus?, ?Kuldvillak? või ?Miljonimäng?. Otsustades ainuüksi selle üle, kui pikad on nende saadete vahel reklaamipausid ? ?Miljonimängus? teinekord vaata et veerand tundi ?, peab saadete vaatamispopulaarsus olema päris suur.

Tegelikult ajendas mind kirjutama muu: mul on hea meel, et ka ebapraktilised teadmised, mille ühisnimetaja võiks olla silmaring, hakkavad omandama väärtust. Ebapraktilised ses mõttes, et igapäevatöös, mis tähendab kapitalismi ajal rahateenimist läbi eduka müügitöö või poliitilisi ambitsioone, pole mälumänguteadmisi eriti vaja läinud.

Ent mis on juhtunud nüüd ? väärtusi, mida raha eest osta ei saa, võib juba täna rahaks ja tuntuseks pöörata. Seejuures puhtaks rahaks. Ühtlasi kaasneb rahalise või teinekord mitterahalise võiduga suur ühiskondlik lugupidamine, tunnustus. Kui ?Kahevõitluses? võitis kodanik Jevgeni mituteist mängu järjest, tekkis talle teisele poole ekraani pöialt hoidev fännklubi. Sama on ?Kuldvillakuga?: kes juhtumisi ei saanud järjekordset saadet vaadata, pärib hiljem õhinal, kas mängu võitis ikka TEMA ja kas see oli nüüd viies kord järjest. Rääkimata sellest, kui ükskord jõuab keegi miljoni krooni võitmiseni. Oh, kuidas võivad populaarsust ihkavad ja seda raha eest osta püüdvad poliitikud kadestada! Ja võib-olla mõttes arvutada, kui palju võiks üks väike võit stuudios valimistel hääli juurde tuua?