Vanadest tankeritest loobumine vähendab riske

Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Läänemerel kasvaval naftaveol on võimalike keskkonnariskide vähendamiseks tähtis suurendada kontrolli 15 aasta vanuste ja vanemate ühekordse põhjaga tankerite üle või keelata nende kasutamine. Hispaaniat tabanud keskkonnakatastroof teadvustas jõuliselt ohud, mis kaasnevad ühekordse põhjaga naftatanke-rite kasutamisega. Juhtunuks sarnane õnnetus Soome lahes, tähendanuks see terve lahe, alates Peterburist kuni Haapsaluni, kattumist õlikihiga.

Läinud nädalal tekitas Hispaanias hukkunud tankeriga samatüübilise tankeri Byzantio saabumine lossimiseks Muugale avalikkuse suurt tähelepanu. Keskkonnaminister Heiki Kranich läkitas eelmisel kolmapäeval majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnissonile kirja ettepanekuga kehtestada nõue, mis keelaks vanematel kui 15 aasta vanustel ühekordse põhjaga tankeritel sisenemast Eesti sadamatesse.

Praegu on Eesti sadamates ühekordse põhjaga ja üle 25 aasta vanuste naftatankerite vastuvõtmine ja laadimine tavaline. Pealegi on 60 kasutatavatest tankeritest ühekordse põhjaga ning sellised laevad tuleb sõltuvalt vanusest ümber ehitada või kasutusest kõrvaldada alles aastaks 2015. Läänemeri on üks tihedama laevaliiklusega piirkondi maailmas. Peagi valmib Venemaal uus naftasadam, mis tähendab Läänemere kaudu väljaveetavate naftakoguste olulist kasvu. Varem on kokku lepitud, et kümned tankerid hakkavad tühjalt mööda Eesti rannikut siirduma Soome lahe idapoolsesse otsa ja täislastis Soome rannikut pidi tagasi. Lisaks sellele võistlevad Läänemere sadamad üksteisega meelitamaks endale üha kasvavat ida-läänesuunalist nafta transiidivoogu. Üksnes majanduslikke väärtusi hinnates on transiidi osakaalu kasv tervitatav. Keskkonna seisukohalt lähtudes aga kasvavad riskid ja väheneb valmisolek ennetada ja likvideerida võimalikke keskkonnakahjustusi. Meil on värskelt meeles ühekordse põhjaga tankeri Alambra lekkimine Muuga sadamas 2002. aastal. Toona palju kära põhjustanud õnnetus on praegu Hispaania rannikul toimuvaga võrreldes pisiasi. Spetsialistide hinnangul aga oleks samalaadse õnnetuse tagajärjed Läänemeres mitmeid kordi drastilisemad.

Üks põhjustest on madala Läänemere suletus, mis tähendab, et Atlandi ookeanist merre voolavast veest ei piisa kaugeltki sellise mastaabiga reostuse hajumiseks ja Läänemere isepuhastumiseks. Ükskõik millises Läänemere otsas juhtunud õnnetuse tagajärjel on lekkiva õli kiire valgumine merd ümbritseva kümne riigi tihedalt asustatud rannikule enam kui tõenäoline. Sestap on mõistlik laevade turvalisusest tulenevaid keskkonnariske vähendada niivõrd, et katastroofioht oleks viidud miinimumini ja samas poleks seatud ohtu naftatransiidi jätkumine Läänemerel.

Eestil üksi pole mõtet oma sadamaid vanadele tankeritele sulgeda. See halvendaks meie sadamate konkurentsivõimet ja ei päästaks Läänemerd. Keskkonnaminister saatis sarnase kirja, nagu sai Liina Tõnisson, ka 10 Läänemere-äärse riigi keskkonnaministrile ja Euroopa Liidu komisjoni volinikule palvega suhtuda tõsiselt vanade, ühekordse põhjaga tankerite kasutamisesse ja keelustada üle 15 aasta vanuste aluste kasutamine Läänemerel.

Autor: Urmas Glase