Ehitusseadus sätestab, et ehitusloa taotlemisel tuleb:
esitada ehitusloa taotlusesitada nõuetele vastav ehitusprojekttasuda riigilõivesitada ehitusprojekti ekspertiis, kui taotletakse ehitusluba suurte rahvahulkadega seotud ehitiste ehitamistkokkulepe kinnisasja omanikuga, kui taotletakse ehitusluba teisele isikule kuuluvale kinnisasjale tehnovõrgu või ?rajatise ehitamiseks ning selliseks tegevuseks on vajalik omada kinnisasja omanikuga kokkulepitud asjaõigust.
Kui kohalik omavalitsus kahtleb ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise ohutuses, siis võib ta nõuda nii ehitusgeoloogiliste ja ?geodeetiliste tööde tegemist ja andmete esitamist kui ka ehitusprojektile täiendava ekspertiisi tegemist.
Juhul, kui soovitakse püstitada ehitist, mille püstitamiseks ei ole vajalik koostada detailplaneeringut, siis peab saama enne ehitusprojekti koostamist linna- või vallavalitsuselt projekteerimistingimused. Projekteerimistingimused kinnitatakse korraldusega ning need määravad püstitatava ehitise ehituslikud ja arhitektuursed parameetrid. Täiendavaid tingimusi ehitusloa taotlejale või ehitisele projekteerimistingimustega seada ei saa. Näiteks ei ole seaduslik projekteerimistingimustes esitatav nõue esitada võrguettevõtja kooskõlastus ehitusloa taotlemisel.
Lisaks ehitusseadusele käsitlevad ehitise ehitamist, sealhulgas ehitusloa taotlemisel esitatavat ehitusprojekti veel mitmed teised seadused, näiteks haldusmenetluse seadus. Osad nendest seadustest näevad ette sõnaselgelt kohustuse mitte väljastada ehitusluba, kui ei ole saadud asjaomaselt institutsioonilt vastavat luba. Näiteks peab lennundusseaduse kohaselt lennuamet andma oma nõusoleku ehitusprojektile, kui soovitakse ehitada lennuvälja. Muinsuskaitseseadus näeb ette, et mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud muinsuskaitseametiga. Alates käesoleva aasta 1. maist peab päästeseaduse kohaselt andma päästeasutus oma nõusoleku nendele ehitusprojektidele, mille järgi ehitatavale ehitisele on kehtestatud tuleohutusnõuded.
Hetkel kuum
“Üks-kaks last peaks olema töötaval inimesel miinimum.”
Osad ehitustegevust reguleerivad seadused aga näevad ette võimaluse riikliku järelevalve teostajal kontrollida ehitise vastavust nõuetele, kuid ei pane seaduses kohustust kindlasti omada enne ehitusloa väljastamist sellise institutsiooni nõusolekut. Selliseks seaduseks on näiteks rahvatervise seadus.
Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Sellest lähtuvalt peab kohalik omavalitsus tegema iga ehitusloa taotlemise puhul eraldi kindlaks, millise institutsiooni arvamust peab enne ehitusloa väljastamist küsima.
Kuna haldusmenetlus peab olema kiire ja efektiivne ning isikule ülemääraseid kohustusi panemata, siis peab kohalik omavalitsus ise pöörduma kõikide vajalike asutuste poole.
Kui arvamuste küsimise järel selgub, et ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojekt ei vasta nõuetele, siis peab kohalik omavalitsus võimaldama ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul.
Ehitusloa väljastamise eest tasub ehitusloa taotleja riigilõivu, mistõttu mingeid muid tasusid (näiteks projekteerimistingimuste väljastamise eest) kohalikule omavalitsusele maksma ei pea.
Ehitusseadus näeb ette ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse, ehitusprojekti või vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kuna nimetatud päevade arv on kohalikule omavalitsusele kohustuslikuna ette nähtud, siis on oluline, et pöördumistel teiste vajalike haldusorganite poole ehitusprojekti kohta arvamuse saamiseks kasutataks haldusmenetluse seaduse §-s 16 võimalust määrata teisele haldusorganile tähtaeg, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus.
Kui aga kohalik omavalitsus ei järgi 20 päevast tähtaega, võib ehitusloa taotleja pöörduda vastavalt riigivastutuse seadusele kohtusse nõudega kompenseerida varaline kahju, mis hüvitatakse rahas. Sealjuures on kindlasti oluline, et hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega on võimalik saada ka näiteks ehitise ehitamise võimatusest tingitud ehitusloa taotlejale saamata jäänud tulu.