Euroopa Keskpanga viimastel andmetel, s.o jaanuarist, oli Soome uute eluasemelaenude intress keskmiselt 3,8 protsenti. Järgnes Iirimaa 4,15 protsendiga. Skaala teises otsas, kõige kõrgema intressiga, oli Prantsusmaa ligi kuue protsendiga. Sinna kanti jäävad ka Eesti keskmised kodulaenu intressid, mis mais-aprillis olid 5,8?6.
Võrdluse teeb mõnevõrra keeruliseks intressi erinev kujunemine eri riikides. Madala intressiga Soomes ja Iirimaal on eluasemelaenud valdavalt seotud lühiajaliste intressidega. Need sõltuvad Euroopa Keskpanga baasintressist, mis praegu on 2,50 protsenti. Belgias seevastu on intressid kõrgemad, sest tingimused on lukku löödud pikemaks ajaks, 20?30 aastaks.
Soome majapidamistega võrreldes maksab muu Euroopa aastas uute laenude pealt intressideks keskmiselt 1000 eurot rohkem, kirjutab Soome Pangaliit oma viimases bülletäänis. Mis kajastub muu hulgas selles, et Soome pankade marginaalid eluasemelaenude pealt on kokku kuivanud.
Põhjus on tihe konkurents, ent samuti suurem efektiivsus teiste Euroopa pankadega võrreldes, mis annab võimaluse väiksemateks marginaalideks. Siin on oma osa viimase kümnendi radikaalsel saneerimisel, millega pangandustöötajate arv kahanes 56 000-lt 27 000-le. Mujal eurotsoonis on suured saneerimised alles ees. Ka saavad Soome pangad raha sisse laenata odavamalt.
Tavakliendi puhul on kodulaenu intressi marginaal Soomes alla 1 protsendi ehk ligikaudu 0,8 protsenti, ütles ajalehele Turun Sanomat Jussi Ala-Könni, kes vastutab kodulaenude eest Nordea pangas. Mujal Euroopas on marginaal 1 protsendi ringis.
?Peapõhjus on kõva konkurents,? ütles Ala-Könni, lisades, et ?nii kaugele kui silm võtab, jääb selline tase ka püsima?.
See on soodne laenuvõtjale, kuid seab pangad keerulisse seisu. ?Pangad on öelnud, et suudavad selliste marginaalide juures vaevu-vaevu kulud katta. Üldine veendumus on, et nüüd ollakse laenu hinna suhtes valupiiri lähedal,? kommenteeris Soome Panga ökonomist Risto Herrala.
Jussi Ala-Könni arvab, et edasi läheb konkurents teeninduse kvaliteedi alale.