Kohus jättis ehitusfirmade kaebused kunstimuuseumi asjus rahuldamata

Kohus nõustus Kunstimuuseumi Ehitamise Sihtasutuse (KES) väitega, et põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabadus ja võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et igal Eesti ettevõtjal on õigus osaleda igas riigihankes ning seostas piirangute kehtestamist kohustusega kontrollida ettevõtte majanduslikku seisu.

Kohtuotsus tõi vaidluse põhiküsimusena välja, kas KES oleks pidanud uue kunstimuuseumi riigihanke pakkumismenetlust jätkama Remetile ning Rand Tuulbergile sobivatel tingimustel ja hankelepingu sõlmima või oli tal õigus välja kuulutada uus hange endale sobivatel tingimustel.

Mõlemad ehitusfirmad süüdistasid KESi järeleandmises suurettevõtjate survele.

Samas jäi kohtule arusaamatuks, miks KES ei põhjendanud Remetile langetatud otsuseid piisava põhjalikkusega, vaid tõi ettekäändeks nagu Remet küsis infot n-ö vales bürokraatlikus vormis.

?Erapoolik suhtumine antud juhul ei ole leidnud tõendamist; samas on ka selge, et ostjate suunatud tegevust hangete kulgemises neile meelepärases suunas ei saa välistada,? seisab otsuses.

Kohus mõistis Remetilt KESi kohtukulude katteks välja 16 tuhat krooni ja Rand Tuulbergilt 10 tuhat krooni. Remet kulutas KESi vastu vaieldes ligi 58 tuhat ja Rand Tuulberg 14 tuhat krooni.

Uue kunstimuuseumi ehituse maksumuseks planeeris KES 500 mln krooni, millele lisanduvad laenuintressid 100 mln krooni. Hoone valmib kavade kohaselt 2005. aasta suveks.