Marat paneb Tartu maanteel asuva vabriku, kus praegu asub ettevõtte ümberlõikus-ja tootmistsehh, kinni tuleva aasta suvel. Põhjuseks see, et tootmishoone omanik tahab lepingu pikendamisel kahekordset hinda.

Kuigi Marati tootmis- ja tehnikadirektor Aarne Viikholm ei olnud nõus avaldama, mis hinda pinna eest on ettevõte viimasel neljal aastal maksnud, ütles ta, et kahekordset väljaminekut ei saa Marat endale lubada.

350 miljoni kroonise aastakäibega ettevõte sunnib pealinnas asuva juurdelõikus- ja tootmistsehhi sulgemisega töölt lahkuma 200 inimest, kellest pooled on õmblejad.

Suvel koondatavad 100 õmblejakohta loodab ettevõte tuleva aasta lõpuks taastada, avades uusi töökohti maapiirkondades asuvates vabrikutes. Mustvee 60 õmblejat saavad lisa 20 uue näol, Pärnu vabriku 100 õmblejale peaks juurde tekkima 80. Peale Mustvee ja Pärnu on Maratil tootmisvabrik Paldiskis. Kokku töötab 1000 töötajaga ettevõttes praegu 380 õmblejat.

?Marat on killustatud,? ütles parasjagu Paldiski tehasesse kiirustav Aarne Viikholm ja lisas, et iseenesest on see halb. ?Oleme kõik võimalused läbi mänginud ja üht suurt tehast pole võimalik ehitada,? nentis ta.

Tema sõnul läheb tootmistsehhi sulgemine ning uute õmblejakohtade avamine Maratile maksma 2,5?3 mln krooni, millele lisanduvad võimalikud koondamistasud.

Lisaks kavatseb Marat hakata lähitulevikus kaubamärki üles töötama. ?Siiamaani oleme teinud klientide kaubamärke, nüüdsest tahaks tegeleda Marati enda nimega,? rääkis Viikholm.

Õmblustsehhi pealinnast ärakolimisel jääb pealinna Marati kangatootmine ning kontor, tootearendus ja müügiesindus.

Möödunud nädalal teatas ka Ida-Virumaal Ahtmes uue tootmishoone avanud rõivatööstusettevõte Baltika, et laiendab tegevust kaugemal sellepärast, et kasutada ära sealset tööjõudu ja soodsat palgataset.