Aivar Rehe • 20 oktoober 2003

Kontrollitavate valik muutub täpsemaks

Kuigi maksukontrollid on muutunud aasta-aastalt keerukamaks ja rohkem aega nõudvaks, ei too see kaasa maksuamnestiat. Pigem muutub olemasolevat ressurssi arvestades kontrollitavate valik täpsemaks ning juba ette tühistamisele kuuluvate maksuotsuste tegemisele peab lõpp saabuma.

Nagu kõik ressursid, nii on ka revisjoniressurss piiratud ning just ressursi ökonoomne kasutamine sunnib muutma kontrollialast lähenemist.

Maksuhalduri kohustuseks on tagada riigieelarve täpse ja tähtaegse täitumise haldamine, mistõttu tuleb kontrollimiste läbiviimise statistilise arvu vähenemise kõrval tagada eelarve täitumine kontrolli efektii-vistamise ja teeninduse parandamise, kokkuvõttes maksudistsipliini parandamise teel.

Maksuameti ülesanne ei ole iga hinna eest ja üliagaralt maksuotsuste tulemusel riigikassat täita, peaeesmärgiks on võetud maksumaksjate distsipliini kasv ehk maksude vabatahtlik maksmine. Trahvid ja maksuotsused moodustavad vaid tühise protsendi kõigist riigieelarve tuludest, samas on maksude vabatahtlik laekumine võrreldes eelmise aastaga kasvanud ligi 13 protsendi ehk enam kui 3 miljardi krooni võrra. Seega kujunebki juba 2004. aastal maksukontrolli põhimõtteks: kontrollobjekte tuleb valida selliste maksukohustuslaste seast, kellele on antud võimalus enda parandamiseks, kuid kes on selle võimaluse kasutamata jätnud. Käesoleva aasta kolmanda kvartali kontrollitöö tulemused on keskmisest halvemad, sest kohtute ja maksuameti keskasutuse poolt on tühistatud palju maksuotsuseid, kus tõendusmaterjale oli ebapiisavalt. Määratud maksusummade oluliselt suuremad tühistamised algasid käesoleva aasta aprillis. Kolmandas kvartalis on tühistamiste osakaal vähenenud. Näiteks enamuse (90) juulis tühistatud maksusummadest moodustavad kaks suurt maksuotsust.

Laekunud maksusummad sõltuvad konkreetselt määratud maksusummadest. Kolmanda kvartali laekumine on püsinud stabiilsena, olulisi muudatusi eelnevate perioodidega võrreldes ei ole märgata. Negatiivne laekumine juulis 2003 on tingitud sama aasta aprillikuus tehtud maksuotsuse tühistamisest, mis vähendas laekumist ca 15 miljoni krooni võrra.

Täiesti omaette valdkond maksukontrollis saab olema võitlus ümbrikupalkadega, mis annavad riigi rahakotile käegakatsutava kahju.

Nimelt on riigi maksukaotus läbi ümbrikupalkade Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ligi 1,2 miljardit krooni aastas. Kuid ka ümbrikupalkadevastase võitluse juures on selgelt märgatav, et määratud trahvide kõrval on kontrollitavate seas oluliselt kasvanud maksude vabatahtlik laekumine.

Kokkuvõttes liigub maksuamet selles suunas, et parima tulemuse saavutamiseks tuleb maksukohuslast eelkõige tekkinud võimalikust maksuriskist teavitada. Reaalne kontroll saab alguse siis, kui reaalne maksudistsipliin ei parane.

Hetkel kuum