Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn paneb müüki viis hoonet ja ühe kinnistu

    Tallinn plaanib homsel istungil avaliku kirjaliku enampakkumise kaudu heaks kiita ühe kinnistu ja viie hoone müügi.

    Linnavalitsuse homse istungi päevakorras on järgmised linnavara müügieelnõud: hooned aadressil Kotzebue 18, 18B, 18C, Telliskivi 58 A, Vabriku 15 ja kinnistu asukohaga Betooni 24, teatas Raepress.
    Objektide täpsed müügihinnad selguvad homsel linnavalitsuse istungil.
    Kotzebue tänav 18 hoones asuvad 240,8 ruutmeetrise kogupinnaga mitteeluruumid on 15 krooni eest ruutmeetrilt antud määramata tähtajaks üürile OÜ-le Instrument-R. Aastas laekub üüritasu 43 344 krooni.
    Kotzebue tänav 18 B hoones asuvad mitteeluruumid on antud üürile järgnevatele osaühingutele: määramata tähtajaks OÜ-le Parental üüripinnaga 26,05 m2 üürimääraga 15 krooni/m2 eest kuus; füüsilisest isikust ettevõtjale Rita Parelile tähtajaga kuni 2. oktoober 2005 üüripinnaga 18,3 m2 üürimääraga 10.50 krooni/m2 eest kuus; OÜ-le Belgradi kaubandus tähtajaga kuni 25. september 2005 üüripinnaga 37,5 m2 üürimääraga 11 krooni/m2 eest kuus; OÜ-le Anstada Grupp tähtajaga 15. juuni 2006 üüripinnaga 35,8 m2 üürimääraga 10 krooni/m2 eest kuus; OÜ-le Alegren tähtajaga 16. jaanuar 2006 üüripinnaga 265,4 m2 üürimääraga 15 krooni/m2 eest kuus; OÜ-le Inserta Grupp tähtajaga 22. september 2008 üüripinnaga 297,7 m2 üürimääraga 10 krooni/m2 eest kuus.
    Hoones Kotzebue 18C on 415,1 ruutmeetrine pind antud määramata tähtajaks üürile OÜ-le Elkerg 15 krooni eest ruutmeetrilt kuus. Aastas laekub üüritasu 74 718 krooni.
    Telliskivi 58 A hoone on Põhja-Tallinna Valitsuse poolt antud kuni 2005. aasta üürile osaühingule Mellis, üürimäär on 25 krooni kuus. 181,8 ruutmeetri rentimise eest laekub firmalt aastas üüritasu 54 540 krooni.
    Vabriku tänav 15 hoones asuvad 105,9 ruutmeetrise kogupinnaga mitteeluruumid on antud Põhja-Tallinna Valitsuse poolt 15. novembrini 2007 üürile OÜ-le Velents Ko. Pool üüripinnast, 57,4 m2 on antud üürile 40 krooni eest ruutmeetrilt kuus, ülejäänud 48,5 m2 eest maksab firma kuus renti 5 krooni ruutmeetrilt.
    Betooni tn 24 kinnistu osadeks on üksteist hoonet ja rajatist. Suuremad nendest on administratiivhoone netopinnaga 1115,5 m2 kolm halli suletud netopindadega 466,8 m2, 518,4 m2 ja 655,2 m2 ning kaks töökoda, mille netopind on 92,5 ja 1745,7 ruutmeetrit.
    Betooni tänav 24 ehitised on linnavolikogu 1997. aasta otsusega antud Tallinna Teede Aktsiaseltsi bilanssi. Linnavolikogu 31. mai 2001 otsusega sõlmiti 31. detsembril 2001 ostu-müügileping Tallinna linnale kuuluvate Tallinna Teede AS-i aktsiate võõrandamiseks AS-i Merko Ehitus kasuks. Linnavalitsuse 21. detsembri 2001 korraldusega sõlmiti 20. juunil 2002 Tallinna Teede AS-ga hoonestusõiguse seadmise leping tähtajaga 50 aastat. Hoonestusõiguse aastatasu suurus on 93 004 krooni.
    Linnavolikogu 1999. aasta 23. septembri otsusega on Betooni tänav 24 linnamaale seatud isiklik kasutusõigus AS Eesti Telefon kasuks, kasutusõigus kehtib kümme aastat.
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.