- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,27%6 378,28
- DOW 30−0,24%44 829,8
- Nasdaq −0,24%21 122,47
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,53
- OMX Baltic0,01%297,27
- OMX Riga0,02%919,79
- OMX Tallinn−0,01%2 026,65
- OMX Vilnius0,00%1 219,33
- S&P 500−0,27%6 378,28
- DOW 30−0,24%44 829,8
- Nasdaq −0,24%21 122,47
- FTSE 1000,23%9 309,2
- Nikkei 225−0,65%42 610,17
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Virtuaalkontor annab tööd ka liikumispuudega inimestele
Septembris tõmmati joon alla Tallinna Tehnikaülikooli rehabilitatsioonikeskuse läbiviidud THINK-projektile, mille eesmärgiks oli puudega inimeste integreerimine tööjõuturule ja neile sellesuunalise eelkoolituse võimaldamine. Aastapikkused kursused lõpetas 56 inimest, kellest 30-l on töökoht.
Jõgevamaalt pärit Kalle Põldmaa sai tänu THINK-projektile oskuse käsitleda arvutit ning töö MTÜs Eesti Naabrivalve. ?Olin THINK-projektiga liitudes arvutis üsna tume,? tõdeb Põldmaa. ?Lisaks arvutialastele teadmisetele ja tööle Eesti Naabrivalves sain ka interneti teel õppimise kogemuse.?
Lisatööjõudu vajanud Eesti Naabrivalve juhatuse liikmetel oli algusest peale soov võtta tööle liikumispuudega inimene. ?Eks seda võib võtta omamoodi sotsiaalprojektina,? kommenteerib Eesti Naabrivalve juhatuse esimees Tarmo Vaik. ?Suurenenud töömahu juures sündis idee rakendada puudega inimesi, kellele see töö sobib.?
Ratastoolis Põldmaa tööks sai andmete sisestamine. Vajadusel tuleb tal naabrite kontaktandmeid telefoni teel ka täpsustada. Samuti on tema ülesandeks iga sektori loomisel ühise tegutsemise lepingute ettevalmistamine. ?Tegemist on n-ö win-win tehinguga,? on Vaik rahul. ?Kalle saab ennast teostada, kasutada oma oskusi arvuti alal, meil vabanes palju tööaega, mida saab nüüd tunduvalt kasulikumalt kasutada.?
Vaik soovitab kõikidel juhtidel oma haldusala kriitilise pilguga üle vaadata. ?Puuetega inimesed ei ole kindlasti vähem suutlikud,? on Vaik veendunud. ?On palju töid ja ülesandeid, mida ka nemad saavad väga edukalt täita.?
Liikumispuudega inimese on tööle võtnud ka AS Trainator, kes pakkus THINK-projektis osalenud Dmitri Zubile programmeerimistööd. ?Meie igapäevases koostöös kaugtöötajatega pole vahet, kas tegemist on liikumispuudega või -puudeta inimesega, sest suhtlemisel kasutame valdavalt e-posti ja jututuba,? räägib e-kursustega tegeleva ASi Trainator turundusjuht Kristi-Jette Remi. ?Väike vahe on vast siis, kui on vaja planeerida kokkusaamist ? peab arvestama, et kõik asjaosalised muretult kohale jõuaksid.? Samuti tuleks Remi arvates mõelda sellele, et varasema töökogemuseta või pikka aega töökeskkonnast eemal olnu võib vajada nõustamist ja tuge.
Põldmaa hinnangul pelgavad paljud firmad kaugtööd. ?Äkki kardavad tehnilisi probleeme?? ei oska ta arvata, mis võiks selle põhjus olla. Samas usub ta, et vähemalt need inimesed, kes tööd on otsinud ja leidnud, töötavad innukalt ja kella vaatamata ? kas või hommikust poole ööni ? ega kipu suhtuma ?ma homme teen?.
Ka Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu projektijuhi Tõnu Muguri sõnul pole ettevõtted veel kuigi altid kasutama kaugtööjõuna liikumispuudega inimesi. ?THINK-projekti toetajaks olid valmis astuma mitmed tuntud firmad, kuid kohe rõhutati, et vaevalt nende profiil sobib puudega inimestele,? toob Mugur näite. Samas ei saanud mõned ettevõtted kas soovijate puuduse või taseme nõrkuse tõttu pakutavatele ametikohtadele sobivat tööjõudu.
Enimloetud
1
Suur eeskuju on Oleg Gross
3
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Suur eeskuju on Oleg Gross
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele