Tulekahjuteate süsteem muutub kohustuslikuks

Tulekahju puhkemisel teavitab päästeameti, Elioni ja Eesti Turvaettevõtete Liidu välja töötatud automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem sellest juba esimesel minutil häirekeskust. Praegu on paljudel ettevõtetel olemas tulekahjusignalisatsiooniseadmed, mis annavad hoones puhkenud tulekahjust märku alarmiga ja siis on häirekeskuse teavitamine juba hoone valdaja ülesanne.

Paraku kulub sellisel juhul teate edastamiseks häirekeskusesse minuteid, mida oleks juba saanud kasutada kustutustööde alustamiseks. Uus süsteem edastab tulekahjuteate tulekahjusignalisatsiooni keskseadmest läbi telekommunikatsioonivõrkude otse häirekeskusesse, kust alarmeeritakse kohe objektile lähimat päästemeeskonda.

Eriti märgatav on ajaline kasutegur öisel ajal ja mehitatud valveta objektide puhul.

Automaatse tulekahjuteate süsteemi rakendus on nõutav eelkõige kõrgendatud riskiga objektide puhul (kord aastas tuleohtusülevaatuse alla kuuluvad), kus tulekahju korral võivad olla ohus inimeste elu ja tervis ning võib tekkida suur varaline kahju.

Sellisteks objektideks on näiteks laste- ja majutusasutused, büroohooned, kaubanduskeskused, tööstusobjektid ning sotsiaalasutused. Loetelu objektidest, millele on tehniliste võimaluste olemasolul liitumine alates 1. jaanuarist kohustuslik, on toodud siseministri 25. augusti 2003 määruses nr 79, mis jõustus 6. septembril 2003.

Soovi korral on liitumine võimalik ka teistel, kes tunnevad soovi ja vajadust oma ettevõtte tulekahjuriski vähendada. Esialgu ei saa süsteemiga liituda vaid eramud, kuid kõigi tulekahjusignalisatsiooni süsteemile esitatavate tingimuste täitmisel on see tulevikus võimalik.

Objekti omanik peab tagama automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi vastavuse nõuetele ning vajadusel selle tehniliselt kohandama süsteemi teadete edastamiseks. Objektile peab tagama signalisatsioonisüsteemi kvaliteetse hoolduse, et vältida valeteateid, mis koormavad igale häirele reageerivaid päästemeeskondi.

Kui sellised probleemid ilmnevad ja kiiret lahendust kohe ei leita, tuleb objekti omanikul arvestada järelevalveametnike ettekirjutustega.

Tuleohutusrežiim objektil ning seal viibivate isikute käitumine peab välistama valeteadete tekkimise võimaluse.

Objektil tuleb sõlmida leping telefonivõrgu operaatoriga, kes tagab tulekahjuteadete kiire edastamise objektilt häirekeskusesse.

- Ainar Annus, Reval Hotelligrupi ASi turvajuht

Oleme automaatse tulekahjusignalisatsiooni katseprojektis osalenud üle aasta. Süsteemi eeliseks on automaatne tulekahjuteate edastus telefoniliinide kaudu otse häirekeskusesse, nii et inimfaktor jääb ära. Süsteemi miinuseks on valehäiretele reageerimine, näiteks kui keegi numbritoas suitsu teeb, läheb teade kohe häirekeskusesse.

Meilgi on valehäireid olnud, kuid arvan, et süsteemi sissetöötamisega saab need kõrvaldada ? häire korral saab hotelli valvedispet?er kontrollida, kas tegemist on tõsise häire või näiteks suitsetamisest tekkinud valehäirega ning sellest siis häirekeskuse päästekorraldajat informeerida.

- Vahur Luik, Sampo Panga infoturbe osakonna juhataja

Süsteem on iseenesest väga tänuväärne. Küll aga on nii süsteemi plussiks kui ka teistpidi miinuseks see, et häirekeskusesse jõuavad kõik tulekahjuhäired, sh ka need, mis on tekkinud hooldustöödest või süsteemi riketest. See tähendab omakorda päästeprotsessi käivitumist, alarmeeritakse kohalikku päästeteenistust ning kohale sõidavad tuletõrjeautod. Liitumise hind jääb paari tuhande krooni piiresse, millele lisandub igakuine makse süsteemi kasutamise eest.

Autor: Mari Tikan