Virkko Lepassalu • 18. november 2003 kell 22:00

Kindlustuse jaoks pole äikeselöök loodusõnnetus

?Teate, ma olen ise süüdi, et kindlustustingimusi läbi ei lugenud,? räägib Virve. ?Aga ma arvan, et on veel küllalt palju inimesi, kes mõtlevad, et pikselöök on loodusõnnetus.?

Igal juhul tõestas Virve Viljus ära, et tavainimese lihtsa loogikaga ei ole kindlustusseltsiga asjaajamisel midagi peale hakata.

Kindlustustingimuste keerdkäikudes eksles Virve Viljus sellepärast, et tema majas Keilas kõrbesid välgulöögi tulemusena ära suur osa juhtmetest, lülitid, televiisor jpm. Välk lõi nimelt kuhugi elektrivõrku, elektrikud nimetavad juhtunut ülepingeks.

Virve kõndis, kahjude kalkulatsioon näpus, If Eesti Kindlustusse.

Järgnes pikk vaikus ja Virve Viljus mõtiskles, et kui tavaliselt valitseb vaikus enne tormi, siis kindlustuse puhul ilmselt pärast tormi. Siis, kui vaja raha maksta.

Äikesetorm juhtus augustis. Oktoobri lõpus helistas Virve enda väitel ise If Kindlustusse.

?Ja siis mulle teatatigi, et pikselöök ei ole üldse loodusõnnetus,? imestab Virve. ?Öeldi, et vaadake oma kindlustustingimusi. Lugesin entsüklopeediast, kas äike on loodusnähtus, ja selgus, et on küll, aga see kõik ei aidanud.?

Kirbukirjas kindlustustingimustes seisab tõesti, et kindlustusjuhtumiks loetakse kahju tekkimist loodusõnnetuse tagajärjel, kui selle põhjustas torm või rahe.

?Teate, mina loen sellist kirja ainult luubiga,? kuulutab Virve. ?Väga nutikad tingimused!?

Tormist põhjustatud kindlustusjuhtumiks loetakse ka tormi, sealhulgas keeristormist tingitud puude, postide vm esemete langemist majale. Äikest tõesti loodusõnnetuste all kirjas pole. Vee tungimise kohta hoonetesse, nagu juhtus sel suvel Ida-Virumaal, öeldakse, et see kindlustamisele ei kuulu.

Inimene, kes mehaaniliselt oma vara loodusõnnetuse vastu kindlustab, agendi juttu kuulab ja poliisile alla kirjutab, selle kõige peale ei tule.

?Tänu sellele, et nad nii laisad olid, sain siiski pool summat kätte,? rõõmustab Virve. Kindlustuse südametunnistust hakkas nimelt vaevama, et nad oma klienti peaaegu kaks kuud tunda ei tahtnud ja nad maksid poole 33 000 krooni kahjust talle ära.

Ifi vastustest küsimustele võib lugeda, et pikselöök on käsitletav tulekahjuna ja piksest tingitud ülepinge elektrihäirena. Sellest lähtuvalt, kui tahad piksest pääseda, tuleb end ka elektrihäirete ja tulekahju vastu kindlustada.

Juriidilised isikud ehk firmad on siin õnnetumas seisus kui eraisikud nimelt ?Juriidiliste isikute vara kindlustuse üldtingimuste? järgi ei hüvitata üle-alapingest tekitatud kahju. Ükskõik, millest see üle-alapinge on tekitatud. Selleks, et näiteks äikese vastu oma arvutid kindlustada, tuleks sõlmida erileping.

Tavaliselt pole klientidel ka aega, et lasta kindlustustingimusi endale väga pikalt lahti rääkida, põhjendab If, miks mõni kunde kindlustusklauslitest vähe teab. Kindlustusleping on kahepoolne leping ja soovitame kliendile tema enda huvides alati kindlustustingimused läbi lugeda kindlustuslepingu sõlmimisel, räägib firma.

Ifi väidetest nähtub ka, et Eesti asub justkui Veneetsias. If ei riski nimelt kodanikke üleujutuste vastu kindlustada ja väidab, et seda teenust ei paku paljud kindlustusseltsid Euroopas.

?Pärast minuga juhtunut on igal juhul kõik mu tuttavad tormanud oma kindlustuspoliise läbi lugema,? kirjeldab Virve asja kasulikku poolt.

Hetkel kuum