Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Notarite tulu avalikkuse eest varjatud
Makse maksavad notarid nagu füüsilisest isikust ettevõtjad, samuti ei pea nad majandusaasta aruannet esitama. Ametisse nimetab notari aga justiitsminister, kes kehtestab ka notaritasud ja määrab notari tööpiirkonna, mis teeb neist osaliselt ametnikud.
Selline kahe staatuse vahel laveerimine võimaldab aga notaril oma tulud-kulud saladusse jätta, nende majandustegevuse tulemustega tohib tutvuda vaid piiratud ring ametnikke justiitsministeeriumist ja maksuametist.
Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talituse juhataja Viljar Peep lausus, et notarid on kohustatud vastavalt korruptsioonivastasele seadusele esitama justiitsministeeriumi deklaratsioonihoidjale (siseauditi osakonna juhataja) majanduslike huvide deklaratsioone, kus kajastub nende sissetulek. ?Sellega tutvub piiratud ring inimesi ning info edastamine kolmandatele isikutele pole lubatud,? lisas Peep.
Notarite Koja tegevdirektori Katrin Simmermanni sõnul saavad notarid erinevalt advokaatidest ja pankrotihalduritest tegutseda vaid FIEna ning võivad kõrvaltegevusena üksnes teadus- ja pedagoogilist tööd teha. ?Notar ei peaks lisaks niigi paljudele ametitegevusega seotud kohustustele ja piirangutele erinema teistest ühiskonnaliikmetest, kelle tulud reeglina avalikud ei ole,? lausus ta.
Eesti Notarite Koja esimees Tiit Sepp, aseesimees Anne Saaber ja eestseisuse liikmed Inga Anipai ning Tiina Tomberg olid tööga nii hõivatud, et ei leidnud kahe päeva jooksul mahti Äripäeva küsimustele vastata.