Ainuüksi õhkküttest jääb väheks

Avatud kamin nõuab palju kütust ? kaminatäiest puudest jagub poolteiseks-kaheks tunniks. Koldest ja torudest koosnev õhkküttesüsteem lubab imetleda elavat tuld ning kütab ruumi kiiresti soojaks, kuid nõuab pidevat kütmist ja tihedat hooldust.

Seepärast ei saa tavakaminat Eesti oludes ruumide kütteks kasutada. Võrreldes Kesk- ja Lõuna-Euroopaga on meie talv palju külmem ning kamin peaks pidevalt küdema. Pole aga mõeldav pidevalt halg käes kolde ees istuda. Ka kütab kamin põhimõtteliselt ainult seda ruumi, milles kolle asub.

Koldest (kaminasüdamikust) ja õhktorude süsteemist koosnev õhkküttesüsteem on kaminast suurema võimsusega ning lubab kütta peale kolde asupaiga ka teisi ruume. Kaminate ja ahjude müügiga tegeleva OÜ Ariento müügiesindaja Natalja Duduka sõnul saab õhkküttekolde abil soojaks kuni 2000 m³ pindalaga ruumi. Õhkküttesüsteem võib töötada loomuliku tõmbega või puhuriga. Puhuriga küttesüsteemi rakendatakse juhul, kui köetav ruum asub õhusoojendist kaugemal kui 8 m. Õhkkütet saab kombineerida keskkütteradiaatoritega, saades nii ka koduseks tarbimiseks vajaminevat sooja vett.

Õhkküttekamin on tahkel kütusel töötav õhusoojendi, kus külm õhk tungib kollet ümbritsevatesse torudesse, seal soojeneb õhk 60?80 °C ning voolab seejärel välja köetavasse ruumi. Soojus jaotub ühtlaselt üle kogu köetava ruumi ilma ventilaatori abita. Kolle koosneb kahekambrilisest koldest, mille ümber on paigaldatud õhutorud, suitsusiibrist, õhuregulaatorist ja ahjuuksest. Õhkküttekolde võimsust muudetakse õhuregulaatoriga, mis asub kolde ukses.

Bullerjan on terasest valmistatud, tünnitaolise kujuga õhkküttekolle. Bullerjani ahjude kasutusala on väga lai: suvemajad, laopinnad, töökojad, kauplused, kirikud, kasvuhooned ning elamud ja ahjuküttega korterid õhu mahuga kuni 1000 m³. ?Alati leidub selliseid inimesi, kes ei soovi ilu eest maksta ning malmsüdamikest odavamad bullerjanid ongi just neile mõeldud,? ütles Natalja Duduka.

Õhkküte sobib hästi ruumi kiireks kütmiseks, soojust on tunda juba poole tunni jooksul pärast puude süütamist. Ent tuleb arvestada, et sama kiiresti ruum ka jahtub, sest toodetud soojus ei akumuleeru kuskile. ?Õhkküttekoldel ei ole mingit soemüüri. Kamin kütab tõepoolest vaid seni, kuni tuli koldes põleb ehk siis umbes 8 tundi. Seejärel tuleb uuesti puid lisada. Küttekolle ise loovutab jahtudes samuti pisut sooja, kuid kütmiseks seda nimetada ei saa,? selgitas Natalja Duduka.

Mikk Suursild, kes kasutab bullerjani oma ligi 100 m² korteri kütmiseks, peabki õhkkütte suurimaks miinuseks seda, et sooja saab vaid siis, kui tuli on all. ?Naljalt üle 6 tunni tuli koldes ikka ei püsi. Aga kuna mul on suhteliselt uus, heade akendega ning hea soojustusega korter, olen pääsenud kord päevas kütmisega. Üldiselt võib selle kütteviisiga siiski rahule jääda.?

Duduka rõhutab hea soojustuse vajadust. ?On oluline vahe, kas kütame kaminaga mingit kuuri või korralikult soojapidavat tuba.? Suursilla sõnul tuleb bullerjani osata ka kütta. ?Peab jälgima, et õhu juurdepääs oleks hästi väike. Kui lasta koldesse palju õhku, põleb puusületäis paari tunniga ära.? Kiire jahtumise vältimiseks on soovitatav kombineerida õhkkütet teiste kütteviisidega, näiteks elektriküttega. ?Kui näiteks tahetakse paariks päevaks kodust ära minna, siis hoiab kahe kütte kombinatsioon ka talvel temperatuuri ühtlasena,? selgitab Duduka.

Õhkkütte eeliseks on madal hind. Mikk Suursilla korteri küttesüsteem läks maksma umbes 9000 krooni, mida omanik hindab väga soodsaks. ?Korralik vanakooli kiviahi on küll mõnevõrra parem soojusallikas, kuid oleks ka maksnud tunduvalt rohkem.?

Kallis pole ka küttematerjal: õhkküttekolletes kasutatakse põletamiseks puitu. Natalja Duduka hinnangul peaks 100 m² korteri kütmiseks terve talve jooksul piisama 10 m³ puudest.

Õhkküttesüsteemi projekteerimine on keeruline: kõigepealt määratakse kogu maja ja eraldi iga ruumi soojuskaod ning valitakse õhusoojendi tüüp ja võimsus, seejärel arvutatakse sooja õhu hulk, mis antud ruumi soojuskaod katab. Viimasena tehakse süsteemi aerodünaamiline arvutus, et määrata kindlaks sooja õhu rõhukaod süsteemis ning õhutorude läbimõõdud.

Autor: Eva Tammelo