• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigihangete seadus püüab pettused välistada

    Ed Johnson väidab, et iga riigihankemenetluse faas pakub pettuseks erinevaid võimalusi. Selline probleemiasetus on igati aktuaalne. Samas tahan rõhutada, et kogu riigihangete regulatsiooni üheks eesmärgiks on hangete läbipaistvuse suurendamine ja pettuseskeemide välistamine. Enamikke artikli taustas väljatoodud olukordadest on riigihangete seaduse kaudu proovitud välistada. Näiteks on seaduses selgesõnaliselt keelatud hangete tükeldamine pakkumismenetluse reeglitest kõrvalehoidmiseks. Pakkumise kutse dokumentides nõutavate andmete loetelu on seaduses sätestatud 1. jaanuarist 2004 jõustuvate riigihangete seaduse muudatustega. Sellega täpsustatakse muuhulgas riigihankeobjektide tehnilisele kirjeldusele esitatavaid nõudeid. Samuti keelatakse pakkujate kvalifitseerimata jätmine üksnes varasemate riigihankelepingute puudumise tõttu. Seega keelatakse pakkuja kvalifitseerimise tingimused, mis eeldavad näiteks kolme lasteaia ehituse riigihanke võitmist viimase kahe aasta jooksul.
    Riigihankeleping tuleb seaduse kohaselt sõlmida edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustel. Kui tegelikult on sõlmitud lepingu tingimused oluliselt erinevad, ei saa enam rääkida selle pakkumise alusel sõlmitud lepingust. Riigihangete seadus peab andma kindlad reeglid eelkõige riigihankemenetluse läbiviimiseks ega saa reguleerida kõiki hangetega seotud küsimusi. Korruptsioonijuhtumid peaksid saama ka karistusõigusliku lahendi. Riigihangetega seotud rikkumiste vältimine ja ametnike hoolsuse tõstmine, sealhulgas riigi huvide eest seismine, on keeruline küsimus. See on seotud avalikke vahendeid kasutavate isikute eneseregulatsiooni ja haldussuutlikkuse parandamisega ning eeldab terviklikku lähenemist. Kindlasti on riigihangete seaduses veel probleeme, mis vajavad lahendamist. Rahandusministeerium koordineerib uue riigihangete seaduse väljatöötamist. Et selle töö tulemus kõiki huvigruppe võimalikult rahuldaks, ootame kõigilt aktiivset koostööd. Usun, et tänu koostööpartnerite abile ei saa uue riigihangete seaduse kohta öelda, et see on seadus, mis ahvatleb petma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Selgusid aasta investor ja aasta investeerimistegu Välja anti mitu eripreemiat
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.