Kõlas külatoetuse stardipauk

Kui soovi on, võivad mittetulundusühingud, kohalikud omavalitsused ja külades tegutsevad ettevõtjad põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) raha küsida ka rahvariiete, küla pasunakoorile pillide ja kultuurimajale mööbli ostmiseks ning küla nimesildi või külakivi paigaldamiseks.

Maksimaalselt võib üks taotleja aasta jooksul selle programmi raames saada toetust 939 000 krooni. Kokku läheb jagamisele 36 miljonit krooni. Mittetulundusühingud saavad toetust 90 protsenti investeeringu suurusest, omavalitsused 80 protsenti ja ettevõtjad 40 protsenti.

Aega raha taotlemiseks on vaid kaks nädalat alates eilsest. Põllumajandusminister Tiit Tammsaar ütleb, et toetuse taotlemise aeg on nii lühike, sest jõulud tulevad peale. ?Seda hirmu siiski pole, et raha jääks lühikese taotlusperioodi tõttu jagamata,? ütleb Tammsaar ja lisab, et umbes 150 projekti on juba läbinud eelstaadiumi.

Järjekordi uus toetus PRIA büroode ukse taha siiski tekitanud pole. PRIA pressinõuniku Heli Raametsa sõnul pole ka põhjust taotlusega väga kiirustada, sest külaelu toetuse puhul ei kehti printsiip ?kes ees, see mees?.

Mäletatavasti kevadel, kui PRIA alustas taotluste vastuvõttu põllumajandustootjate investeeringutoetuste osas, kogunesid rahasoovijad, dokumendid näpus, asutuse ukse taha juba öötundidel.

SAPARDi programmi tutvustavalt koduleheküljelt saab teada, et külaelu toetuse abil peaksid Eesti külad saama järgneva nelja aasta jooksul igal aastal juurde 51 rajatist, 17 hoonet, 13 infopunkti ning 50 internetiühendusega arvutikohta.

Ametliku nimega külade taastamise ja arendamise toetus on SAPARDi programmi raames viimane toetus, sest teised SAPARDi toetusprogrammid on sisuliselt lõppenud ning raha ?paberi peal? jagatud. Kolme aastaga jagas PRIA välja miljard krooni toetusraha, millest kaks kolmandikku läks põllumajandustootjatele ja kolmandik toiduainetööstustele investeeringutoetusteks.