• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolid ning kaubandusasutused pommiähvarduste küüsis

    Kuigi pommiähvardused jäävad Eestis peamiselt ähvardusteks, millele plahvatust ei järgne, tuleb ka ähvardustesse suhtuda täie tõsidusega. Ka päästeamet ei jäta ühelegi ähvardusele reageerimata. Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Margus Kurvitsa sõnul tehakse ligi 50% ähvardustest koolidele. Riskigrupiks on ka kaubandusega tegelevad ettevõtted.
    Et kriisiolukorras oleks võimalik objekt kiirelt vabastada ning päästeametiga sujuv koostöö luua, peab objekti valdaja määrama tarvalisuse eest vastutava isiku.
    Vastutav isik peab koostama ruumide ning hoone evakuatsiooniplaani ning vajadusel vastavalt sellele organiseerima evakueerimist. Koostatud juhendiga peab olema tutvunud ka iga töötaja ning töötajad peavad oskama evakuatsiooniolukorras käituda. Oma kohustuste täitmiseks peab vastutav isik omama ligipääsu objektil asuvatele hoonetele ning ruumidele, oskama anda objekti kohta vajaliku informatsiooni päästeteenistustele. Vastutaval isikul peavad olema tegutsemiseks eelnevalt koostatud plaanid, mis puudutavad hoone nii varjatud kui ka täielikku läbivaatamist ning evakueerimist. Samuti kuulub turvalisuse eest tagaja kohustuste hulka koostöö organiseerimise päästeteenistusega ning asutuse juhtidega.
    Evakuatsiooni korral tuleks töölistel eelnevalt evakueerida hoonest külalised ning kontrollida oma töökoht. Seejärel evakueeritakse objektilt kõik inimesed. Igasugustest kahtlustest (võõrad esemed, purustatud aknad, signalisatsiooni töölerakendumine) tuleb kohe teatada vastutavat isikut ja operatiivteenistust.
    Kõige levinum on telefoni teel edastatav pommiähvardus. Kuigi kõned tehakse kiirelt ning helistaja ei ole huvitatud pikalt vestlemisest, peaks püüdma võimalikult palju informatsiooni hankida. Vastaja peaks uurima, kus lõhkeseadeldis täpselt asub, milline välja näeb, kuidas ning millal plahvatab. Samuti tuleb kindlasti uurida, mis on pommipanemise eesmärk ning nõudmised.
    Päästeameti kodulehel www.rescue.ee on saadaval pommiähvarduse ankeet, kus on näidatud, millist informatsiooni tuleks helistaja kohta saada. Loomulikult ei ole mõeldav, et vastav ankeet kogu aeg laual on ning ähvardust ootab. Sellega tutvumine aitab aga tähele panna olulisi tegureid, mis hiljem aitavad ähvardust lahendada.
    Margus Kurvitsa sõnul on pommiähvarduste korral valmisolek tegutsemiseks erinev. On kohti, kus ähvardus põhjustab suure kaose ja valmisolek selliseks situatsiooniks on üsna problemaatiline. Samas on asutusi, kus ollakse valmis efektiivselt ja adekvaatselt tegutsema juba pärast esimest signaali pommiähvardusest. Viimaste hulka kuuluvad üldjuhul need asutused, kus on tehtud riskianalüüsid ja korraldatud ka vastav tegutsemine. Kurvitsa sõnul aitab selline suhtumine firmadel kokku hoida ka aega, mis on kulutatud pommiähvardusele reageerimiseks, ja võimaldab minimaalse ajaga pöörduda tagasi normaalse töörütmi juurde.
    Võrreldes aastatuhande algusega on pommiähvarduste arv märgatavalt vähenenud. Kui 2000. aastal tehti 454 ähvardust, siis aasta hiljem juba 214 ähvardust ning möödunud aastal 93. Tänavu on üheteistkümne kuuga tehtud 96 ähvardust.
    Kurvitsa sõnul on pommiähvarduste vähenemise taga lisaks politsei aktiivsele tööle ka ajakirjandus. Pommiga ähvardanud inimeste karistamine ning sellest meedias rääkimine on kindlasti pannud potentsiaalseid ähvardajaid oma plaani üle mõtlema ning sellest sootuks loobuma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Alexander Elder hoiatas Toomase konverentsil pullituru lõpu eest
Eesti juurtega börsikaupleja Alexander Elder on turgude suhtes pessimistlik ning usub, et ka Tallinna börsil on oodata varsti karuturgu.
Eesti juurtega börsikaupleja Alexander Elder on turgude suhtes pessimistlik ning usub, et ka Tallinna börsil on oodata varsti karuturgu.
Kasumiga müüdud LHV aktsia tõi investorile suure kahetsuse
Investor, Funderbeami kasvujuht Kristjan Raude rõhutas investor Toomase konverentsil oma investeerimisvigadest ja -õppetundidest rääkides, et ta küll armastab raha ja selle teenimist, aga ka selle kulutamiste heade emotsioonide saamiseks ei tohiks ära unustada.
Investor, Funderbeami kasvujuht Kristjan Raude rõhutas investor Toomase konverentsil oma investeerimisvigadest ja -õppetundidest rääkides, et ta küll armastab raha ja selle teenimist, aga ka selle kulutamiste heade emotsioonide saamiseks ei tohiks ära unustada.
Kapo kahtlustus: transpordiameti ekstöötaja tegi lähedasele 200 000eurose magusa otsuse Lisatud võimaliku hanke info
Kaitsepolitseiamet esitas kolmapäeval transpordiameti endisele ametnikule kahtlustuse toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses.
Kaitsepolitseiamet esitas kolmapäeval transpordiameti endisele ametnikule kahtlustuse toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses.