Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koolid ning kaubandusasutused pommiähvarduste küüsis

    Kuigi pommiähvardused jäävad Eestis peamiselt ähvardusteks, millele plahvatust ei järgne, tuleb ka ähvardustesse suhtuda täie tõsidusega. Ka päästeamet ei jäta ühelegi ähvardusele reageerimata. Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Margus Kurvitsa sõnul tehakse ligi 50% ähvardustest koolidele. Riskigrupiks on ka kaubandusega tegelevad ettevõtted.
    Et kriisiolukorras oleks võimalik objekt kiirelt vabastada ning päästeametiga sujuv koostöö luua, peab objekti valdaja määrama tarvalisuse eest vastutava isiku.
    Vastutav isik peab koostama ruumide ning hoone evakuatsiooniplaani ning vajadusel vastavalt sellele organiseerima evakueerimist. Koostatud juhendiga peab olema tutvunud ka iga töötaja ning töötajad peavad oskama evakuatsiooniolukorras käituda. Oma kohustuste täitmiseks peab vastutav isik omama ligipääsu objektil asuvatele hoonetele ning ruumidele, oskama anda objekti kohta vajaliku informatsiooni päästeteenistustele. Vastutaval isikul peavad olema tegutsemiseks eelnevalt koostatud plaanid, mis puudutavad hoone nii varjatud kui ka täielikku läbivaatamist ning evakueerimist. Samuti kuulub turvalisuse eest tagaja kohustuste hulka koostöö organiseerimise päästeteenistusega ning asutuse juhtidega.
    Evakuatsiooni korral tuleks töölistel eelnevalt evakueerida hoonest külalised ning kontrollida oma töökoht. Seejärel evakueeritakse objektilt kõik inimesed. Igasugustest kahtlustest (võõrad esemed, purustatud aknad, signalisatsiooni töölerakendumine) tuleb kohe teatada vastutavat isikut ja operatiivteenistust.
    Kõige levinum on telefoni teel edastatav pommiähvardus. Kuigi kõned tehakse kiirelt ning helistaja ei ole huvitatud pikalt vestlemisest, peaks püüdma võimalikult palju informatsiooni hankida. Vastaja peaks uurima, kus lõhkeseadeldis täpselt asub, milline välja näeb, kuidas ning millal plahvatab. Samuti tuleb kindlasti uurida, mis on pommipanemise eesmärk ning nõudmised.
    Päästeameti kodulehel www.rescue.ee on saadaval pommiähvarduse ankeet, kus on näidatud, millist informatsiooni tuleks helistaja kohta saada. Loomulikult ei ole mõeldav, et vastav ankeet kogu aeg laual on ning ähvardust ootab. Sellega tutvumine aitab aga tähele panna olulisi tegureid, mis hiljem aitavad ähvardust lahendada.
    Margus Kurvitsa sõnul on pommiähvarduste korral valmisolek tegutsemiseks erinev. On kohti, kus ähvardus põhjustab suure kaose ja valmisolek selliseks situatsiooniks on üsna problemaatiline. Samas on asutusi, kus ollakse valmis efektiivselt ja adekvaatselt tegutsema juba pärast esimest signaali pommiähvardusest. Viimaste hulka kuuluvad üldjuhul need asutused, kus on tehtud riskianalüüsid ja korraldatud ka vastav tegutsemine. Kurvitsa sõnul aitab selline suhtumine firmadel kokku hoida ka aega, mis on kulutatud pommiähvardusele reageerimiseks, ja võimaldab minimaalse ajaga pöörduda tagasi normaalse töörütmi juurde.
    Võrreldes aastatuhande algusega on pommiähvarduste arv märgatavalt vähenenud. Kui 2000. aastal tehti 454 ähvardust, siis aasta hiljem juba 214 ähvardust ning möödunud aastal 93. Tänavu on üheteistkümne kuuga tehtud 96 ähvardust.
    Kurvitsa sõnul on pommiähvarduste vähenemise taga lisaks politsei aktiivsele tööle ka ajakirjandus. Pommiga ähvardanud inimeste karistamine ning sellest meedias rääkimine on kindlasti pannud potentsiaalseid ähvardajaid oma plaani üle mõtlema ning sellest sootuks loobuma.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
VKG töötaja ostis omanikelt metallifirma ära “Tean seda ettevõtet läbi ja lõhki”
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Viru Keemia Grupi metallkonstruktsioone tootva Viru RMT omanikuks sai Indrek Metsatalu, kes firma omanikelt välja ostis.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.