Kuldar Kullasepp • 10. detsember 2003 kell 22:00

Koolid ning kaubandusasutused pommiähvarduste küüsis

Kuigi pommiähvardused jäävad Eestis peamiselt ähvardusteks, millele plahvatust ei järgne, tuleb ka ähvardustesse suhtuda täie tõsidusega. Ka päästeamet ei jäta ühelegi ähvardusele reageerimata. Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Margus Kurvitsa sõnul tehakse ligi 50% ähvardustest koolidele. Riskigrupiks on ka kaubandusega tegelevad ettevõtted.

Et kriisiolukorras oleks võimalik objekt kiirelt vabastada ning päästeametiga sujuv koostöö luua, peab objekti valdaja määrama tarvalisuse eest vastutava isiku.

Vastutav isik peab koostama ruumide ning hoone evakuatsiooniplaani ning vajadusel vastavalt sellele organiseerima evakueerimist. Koostatud juhendiga peab olema tutvunud ka iga töötaja ning töötajad peavad oskama evakuatsiooniolukorras käituda. Oma kohustuste täitmiseks peab vastutav isik omama ligipääsu objektil asuvatele hoonetele ning ruumidele, oskama anda objekti kohta vajaliku informatsiooni päästeteenistustele. Vastutaval isikul peavad olema tegutsemiseks eelnevalt koostatud plaanid, mis puudutavad hoone nii varjatud kui ka täielikku läbivaatamist ning evakueerimist. Samuti kuulub turvalisuse eest tagaja kohustuste hulka koostöö organiseerimise päästeteenistusega ning asutuse juhtidega.

Evakuatsiooni korral tuleks töölistel eelnevalt evakueerida hoonest külalised ning kontrollida oma töökoht. Seejärel evakueeritakse objektilt kõik inimesed. Igasugustest kahtlustest (võõrad esemed, purustatud aknad, signalisatsiooni töölerakendumine) tuleb kohe teatada vastutavat isikut ja operatiivteenistust.

Kõige levinum on telefoni teel edastatav pommiähvardus. Kuigi kõned tehakse kiirelt ning helistaja ei ole huvitatud pikalt vestlemisest, peaks püüdma võimalikult palju informatsiooni hankida. Vastaja peaks uurima, kus lõhkeseadeldis täpselt asub, milline välja näeb, kuidas ning millal plahvatab. Samuti tuleb kindlasti uurida, mis on pommipanemise eesmärk ning nõudmised.

Päästeameti kodulehel www.rescue.ee on saadaval pommiähvarduse ankeet, kus on näidatud, millist informatsiooni tuleks helistaja kohta saada. Loomulikult ei ole mõeldav, et vastav ankeet kogu aeg laual on ning ähvardust ootab. Sellega tutvumine aitab aga tähele panna olulisi tegureid, mis hiljem aitavad ähvardust lahendada.

Margus Kurvitsa sõnul on pommiähvarduste korral valmisolek tegutsemiseks erinev. On kohti, kus ähvardus põhjustab suure kaose ja valmisolek selliseks situatsiooniks on üsna problemaatiline. Samas on asutusi, kus ollakse valmis efektiivselt ja adekvaatselt tegutsema juba pärast esimest signaali pommiähvardusest. Viimaste hulka kuuluvad üldjuhul need asutused, kus on tehtud riskianalüüsid ja korraldatud ka vastav tegutsemine. Kurvitsa sõnul aitab selline suhtumine firmadel kokku hoida ka aega, mis on kulutatud pommiähvardusele reageerimiseks, ja võimaldab minimaalse ajaga pöörduda tagasi normaalse töörütmi juurde.

Võrreldes aastatuhande algusega on pommiähvarduste arv märgatavalt vähenenud. Kui 2000. aastal tehti 454 ähvardust, siis aasta hiljem juba 214 ähvardust ning möödunud aastal 93. Tänavu on üheteistkümne kuuga tehtud 96 ähvardust.

Kurvitsa sõnul on pommiähvarduste vähenemise taga lisaks politsei aktiivsele tööle ka ajakirjandus. Pommiga ähvardanud inimeste karistamine ning sellest meedias rääkimine on kindlasti pannud potentsiaalseid ähvardajaid oma plaani üle mõtlema ning sellest sootuks loobuma.

Hetkel kuum