Kerge vaheldus ? nisuõlu

Nii maitselt kui välimuselt meenutab selitamata nisuõlu esimese hooga koduõlut, sellel on tugev vaht, hägune väljanägemine ja isegi sade pudeli põhjas. Lõhn meenutab paljude arvates üleküpsenud banaani, see on tugev ja vürtsikas. Maitse võib olla kirbe, magushapu või päris magus. Kellele koduõlle mekk rohkem istub, peaks puhtusehullude sakslaste toodangu asemel eelistama meie lähinaabrite oma, mis ei ole nii küpse maitsega. Süsihappegaas, mida nisuõlu ohtrasti sisaldab, annab lisaks tugevale vahule veel ühe kõrvalefekti. Kuigi nisuõlle kangus ei ületa tavaliselt 6 ja ka maitse on sellele vastav, võib see ettevalmistamata inimese jalad üsna äkki pehmeks muuta, samuti ei ole peavalu järgmisel hommikul sugugi ootamatu külaline. Sellegipoolest (või koguni selle tõttu) on nisuõlu jook, mida hea kerge seltskonnas jutu või prae kõrvale tarvitada. Söök peaks siis ka olema midagi teravamat, vastasel korral kipub see õlle kõrval maitsetuks jääma.

Seda jooki juuakse kõrgest klaasist, mille laienevasse ülaossa nisuõlle tugev vahukroon kenasti ära mahub. Originaalklaasid on haprad ning asjatundjad soovitavad tungivalt hoiduda nende kokkulöömisest, ükskõik kui ahvatlev selline tegevus hetkel ka ei tundu.

Nisuõllest satutakse kas kohe vaimustusse või siis kehitatakse õlgu ja jäädakse edasi odraõlle juurde. Palju on ka neid, kes näevad nisuõlles teretulnud vaheldust, mille juurde tasub aeg-ajalt ikka tagasi pöörduda. Kuid uudishimu rahuldamiseks tasuks nisuõllega tutvust teha küllap vist igal õllesõbral.