• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,2%7 622,2
  • DOW 30−0,41%51 566,83
  • Nasdaq −0,13%26 382,74
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,52
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 500−0,2%7 622,2
  • DOW 30−0,41%51 566,83
  • Nasdaq −0,13%26 382,74
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,52
Idee kasutada õlleteol odralinnaste kõrval või asemel ka teisi teravilju pole Eestiski uus: vanad eestlased on õlle sisse pannud nisu, rukist ja isegi kaera. Tänapäeval lisavad siinsed tööstused õllele küll ainult maisi, nii et nisulinnastest valmistatud joogi austajad peavad leppima sisseveetud õllega. Importida ei tule küll kaugelt, nisuõlut valmistatakse nii Peterburis kui ka Riias.
Nisuõlut pruulitakse pea kõikides Euroopa õllemaades, eriti populaarne tundub see olevat katoliiklastest õllejoojate seas. Nisuõlle tootmine näibki olevat koondunud peamiselt Lõuna-Saksamaale, aga ka Austriasse ja Belgiasse. Ainuüksi Baieris valmistab nisuõlut paarsada pruulikoda, kogu Saksamaa peale on neid võib-olla kuni tuhat. Münchenis toodetud Paulaner ja Franziskaner ongi Eestis ühed levinumad nisuõlle margid, lisaks Austriast pärit Edelweiss ning Vene tehase litsentsi alusel Riias valmistatud Baltika. Muidugi on siinkandi poodides liikvel nähtud ka teisi nisuõlle sorte, muuhulgas isegi ukrainlaste Oboloni. Kvaliteedivahet täheldada pole seni õnnestunud, idapoolne toodang kipub võib-olla koguni parem tunduma.
Seda jooki tehakse, nagu õlut ikka, veest, linnastest ja humalatest. Sajaprotsendiliselt nisulinnastest valmistatakse õlut siiski harva, tavaliselt sisaldab nisuõlu 30?60 idandatud või koguni idandamata nisu, ülejäänu on odralinnaseid. Tänapäeval pruulitakse õlut peamiselt põhjakäärimismeetodil, selleks kasutatav pärmiseen tegutseb kõige edukamalt temperatuurivahemikus 4?10 °C ning vajub protsessi käigus käärimisnõu põhja. Sellise õlle plussiks on paremad säilivusomadused, miinuseks aga asjaolu, et kuni külmutusseadmete leiutamiseni sai niisugust õlut pruulida vaid jahedamal aastaajal. Nisuõlle valmistamiseks kasutatakse iidsemat, pinnakäärimismeetodit, milles osalev pärmiseen tahab temperatuuri 18?22 °C ning tõuseb töö käigus õlle pinnale. Kui tegemist pole just selitatud õllesordiga, jäetakse nisuõlu tavaliselt filtreerimata, mistõttu see paistab halvasti läbi ja on kergelt pärmimaitsega.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele