- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööjõust saab likviidne kaup, mille hind tõuseb
Äripäeva korraldatud ettevõtete juhtide küsitlusest selgus, et ettevõtjad ootavad järgmisel aastal palgatõusu aeglustumist 5-6ni, vaatamata Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga.
Äripäeva arvates ootab suurem palgatõus ees lihtsama töö tegijaid ja keskastme spetsialiste, kellele avanevad paremad võimalused teistes riikides tööd otsida ja ka leida. Et Eestimaa tööjõust tühjaks ei valguks, tuleb paljudel töötajatel palka tõsta.
ELi toimimise olulisim põhimõte on tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine liidu sees. Põhimõtteliselt ei tohiks nende liikumise ees olla mitte mingeid takistusi. Kuivõrd palgatase on meil kordi madalam isegi ELi äärealadest, tekib tõenäoliselt igal korralikul töömehel mõte mujal rohkem teenida. Ja selleks ei pea minema üksnes jõulukalkunite kitkujaks Iirimaale.
Ettevõtjad võivad silmitsi seista vägagi tõsise probleemiga, et olukorras, kus kvalifitseeritud tööjõudu niigi ei piisa, jääb seda veelgi vähemaks. Statistiline tööpuudus küll väheneb, aga tööjõupuudus järsult kasvab. Ilmselt on õige eeldada, et sealtpoolt (ELi suunast) meile võõrtööjõudu sisse ei tule, sest meie palgatase on kõike muud kui atraktiivne.
Kahjuks ei saa loota ka meie kutsekoolide peale, mis seni on tootnud töötuid, kuid mis hakkavad järgmisest aastast tootma lihtsama töö tegijaid teistele ELi riikidele.
Järgmisest aastast ei tule ka tulumaksumäära alanemist, millega tööinimesed juba jõudsid arvestada. See võib ühelt poolt süvendada (võimaluste avanedes) lahkumismeeleolusid või tekitab teisalt järjest suurema pressingu ettevõtjale palgatõusuks.
Ettevõtjatel tuleb arvestada sellegagi, et meie riigihanked muutuvad üle ELi avatuks, mis ühest küljest on hea, vähendades onupojapoliitika väljavaateid, kuid teisalt vähendab siiski kohalike võimalusi.
Ettevõtluse konkurentsivõime säilitamiseks oleks õige olnud alustada tulumaksumäära alandamisega juba järgmisest aastast. Seevastu avaliku sektori tipp, kelle otsustest oleneb Eesti konkurentsivõime, suudab palga poolest ise konkurentsivõimeline olla ? üldjuhul on palgatõus nende enda teha. Survet kinnihoidvaks palgatõusuks vähendab asjaolu, et tegelikkuses ei ava mitte kõik riigid oma tööjõuturgu Eestile kohe.
Iseloomulik näide on siin Soome, millega inimeste tööootused ehk enim seostuvad. Nn rikkad riigid on endale vaeste riikide ees välja võidelnud eelise ? tööjõu vaba liikumise üleminekuperioodi ?, ehkki see on ELi toimimise põhimõtetega vastuolus.
Vastutasuks palkade sunnitud tõstmisele saavad ettevõtjad väljapääsu avaramale ELi turule. Eeldusel muidugi, et nõutavad investeeringud on õigel ajal tehtud. Kuigi investeerimine euronõuetesse võib omakorda jätta vähem raha palkadeks, mitmel rindel on raske võrdselt edukas olla.
Kindel on see, et ELi kuuludes suureneb tööjõu likviidsus, aga nt likviidsete väärtpaberite hind on üldjuhul kõrgem kui mittelikviidsetel. Teine järeldus: kiiremini kui kaupade eksport kasvab esialgu tööjõu eksport. Ettevõtjate prognoositud umbes viieprotsendisest palgatõusust ei pruugi piisata.
Autor: ÄP
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele