E-Autoline uurimise all

E-Autoline?ist auto soetanud Äripäeva ajakirjanik kutsuti aasta alguses maksupettuste uurimise keskusesse (MUK) auto ostmise asjaolude kohta selgitust andma. Autoost toimus aastal 2000.

MUK E-Autoline?i uurimise kohta selgitavat infot anda ei soovinud. ?Menetluses on kriminaalasi, mis puudutab kasutatud sõidukite müügil toime pandud käibemaksupettusi,? teatas MUKi direktor Enriko Aav vastuseks Äripäeva järelepärimisele.

E-Autoline?i juhid ja osanikud olid Krediidiinfo järgi Reimo Lilienthal ja Peeter Toomsoo. 2002. aasta septembris aga müüdi ettevõte edasi Viktoria Kangurile. ?Ei näinud perspektiivi,? põhjendas Lilienthal. Seda, kas firma edasi tegutseb, ei osanud ta öelda. Lilienthal ja Toomsoo tegutsevad omanikena edasi kasutatud autode müügifirmas Autolink OÜ, kuhu osanikeks nad said 2002. aasta augustis. Firma müüb autosid kaubamärgi E-Autoline alt. Krediidiinfo andmetel on Autolink OÜ-l selle aasta alguse seisuga 110 000kroonine maksuvõlg.

Algas see kõik suure ehmatusega pärast pikki pühi talvepuhkuselt naastes, kui leidsin oma postkastist ümbriku, milles oli rebitud servaga paberitükk, kirjaga ?Kutse?, mis kohustas mind maksupettuste uurimise keskusesse (MUK) ilmuma.

Põhjusest mitte sõnagi, see-eest aga ähvardus, et kui ise ei tule, tuuakse vägisi. Järgmisel päeval kohale minnes hoiatati mind kõigepealt nii ütluste andmise kui ka mitteandmise eest.

Pärast põhjalike ankeedivastuste andmist selgus, et MUKile pakub huvi 2000. aastal E-Autoline?ist soetatud auto müüja isik ja dokumentide vormistamine ehk kas dokumendid vormistati ARKis või kohapeal müügiputkas, ning ka auto eelmine omanik.

Kuna tegu oli pea nelja aasta taguse sündmusega, ei õnnestunud mul ka parima tahtmise juures meenutada, milline see mees välja nägi ja kuidas asjaajamine täpselt käis. Kuna auto osteti Hansa Liisingu vahendusel, siis ma ei muretsenud eriti müüja usaldusväärsuse pärast, sest eeldasin, et ta on tausta uurinud. Inspektor ei reetnud omalt poolt nimesid, kes talle huvi pakkusid.