Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autostumist leevendab korralik ühistransport
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis autode kasutamine oluliselt suurenenud. Ühest küljest on see positiivne ? inimeste sissetulekud on kasvanud ning võrreldes kümne aasta taguse perioodiga on täna oluliselt rohkem neid, kes suudavad endale auto osta.
Autode kasutamise suurenemisel on aga ka selge negatiivne külg, mis väljendub suurenenud liiklusõnnetuste ja hukkunute arvus, teede kiiremas lagunemises ning suurenenud koormuses looduskeskkonnale. Üheks võimaluseks nende probleemidega võidelda on ühistranspordi kasutamise laiendamine.
Ühistranspordi osakaal sõitjate veos on langenud 1990. aastate algusega võrreldes ligi kaks korda. Valdavalt taandub kõik ühtse ühistranspordi planeerimise, koordineerimise ja järelevalve süsteemi puudumisele, mille tulemuseks on riigi raha ebaefektiivne kasutamine ning liiga harv ja ootustele mittevastav ühistransport. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud esimene versioon ühistranspordi arenguprogrammist aastateks 2004-2010 ning selle peamiseks ülesandeks on koordineerimissüsteemi kujundamine.
Esialgse nägemuse kohaselt peaks ühistranspordi planeerimise süsteem olema üles ehitatud kahetasandilisena, koosnedes 15 maakondlikust ühistranspordikeskustest (kus vallad ja maavalitsus on võrsed partnerid) ning kesksest juhtimistasandist, mille ülesanded on jaotatud maanteeameti ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel. Tööjaotus peab olema selge. Kohaliku liinivõrgu planeerimine jääb esialgse nägemuse kohaselt maakondlikule tasandile ja maakondade üleste liinide planeerimine on kesktasandi ülesanne. Lisaks saavad maakondlikud ühistranspordikeskused endale selgelt sätestatud kesktasandi näol hea partneri, kes neid konsulteerib.
Oluliste märksõnadena tuleks välja tuua ka tõhusama ja läbipaistvama dotatsioonide arvestamise ja jagamise mudel ning ühtsed hanketingimused, mis vajavad välja töötamist, ning tugevama kontrollimehhanismi sisseviimine avaliku teenindamise lepingu tingimuste täitmise üle.
Ühistranspordi süsteemi korrastamisel on oluline erinevate osapoolte koostöö. Aprilli lõpul saadeti arenguprogrammi esialgne versioon kõigile osapoolte tutvumiseks ning ettepanekute tegemiseks. Kutsun kõiki aktiivselt osalema.