Eesti kroonid teenivad lisa naabrite juures

Artikkel

- Uudised
- Kalev Kallemets
- 10. mai 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kroonid teenivad lisa naabrite juures
Oleme oma lühikese majandusliku iseseisvuse jooksul jõudnud koguda juba piisavalt kapitali, et tegevust alustada ka väljaspool meie rahvusriigipiire. Eelmise aasta lõpu seisuga on eestlased investeerinud paigutanud välisriikidesse üle 73 miljardi krooni. Selle üle on põhjust uhked olla.
Suurem osa Eesti otsestest välisinvesteeringutest on tehtud Balti riikidesse. Lätisse oleme Eesti Panga andmeil investeerinud 3,5 ja Leetu 5,4 miljardit krooni. Loomulikult on see enim seotud Hansapanga ja Ühispanga tegevusega neil turgudel - finantsvahendus moodustab ligi 40% otseinvesteeringuist. Muidugi võib väita, et investeeritud on vaid Rootsi omanike kapitali, kuid see on teenitud Eestis.
Pankadega on võrreldav Balti riikide suurim IT-kontsern MicroLink, mille tütarettevõte SAF Tehnika esitas äsja taotluse noteerimiseks Riia börsil. Reval Hotelsi, kuigi Norra omandis, äri on alguse saanud Eestist. Baltimaade juhtiv ehitusfirma Merko ehitab tütarfirmade kaudu kõigis kolmes riigis.
Finantsvahendusele järgneb mahult transport, laondus ja side 2,7 miljardi krooniga ning kinnisvara- ja äriteenindus 2,4 miljardi krooniga. Vaid 0,9 miljardit krooni on Eesti investorid investeerinud töötlevasse tööstusse. Ses valdkonnas on ka Eestis kodumaise kapitali positsioon nõrk, kuigi ekspordiartiklina moodustavad masinad ja seadmed suure osa.
194 miljonit krooni on Eesti ettevõtted investeerinud Ukrainasse ja 218 miljonit Venemaale. See peegeldab ühelt poolt nii nende riikide stabiilsust kui ilmselt Eesti kapitali tagasihoidlikke kontakte seal.
Eesti portfelliinvesteeringud on jõuliselt kasvanud tänu pensionifondide II samba käivitumisele ning jätkavad stabiilset ja kindlat kasvu. Aktsiafondide mahud on võrdlemisi tagasihoidlikud. Ilmselt ei pa-ku tulevastele pensionäridele veel suurt huvi, millesse on paigutatud nende raha. Mõne aasta pärast nende suhtumine kindlasti muutub.
On loomulik, et investeerime välismaale. See on märk sellest, et valdame infot ja oskame hinnata kohalikke olusid ning panna kapital teenima edukamalt kui Eestis. Edukas välisinvesteering tähendab usaldusväärseid kontakte ja partnereid, samuti eeldab see seaduskeskkonna tundmist ja püsivat suhtlemist. Seniseid kogemusi võib edukalt kasutada, vahendamaks investeeringuid Põhja-Euroopast Venemaale.
Kapitali omanik, kes püüab ilmtingimata paigutada oma raha oma ettevõttesse, ei pruugi teha õiget otsust- nii välistab ta teenimisvõimaluse, mida võiks tema teadmiste põhjal eeldada. Samast vinklist vaadatuna on mõistetav, miks Eestigi majandusele on olulised ettevõtete ja investorite välisinvesteeringud. Eesti kapital teenib nii parimat võimalikku otstarvet ja hajutab geograafilisi riske.
Oskused, kuidas keerulistes oludes edukat majandustegevust arendada, on olulise kaaluga ning neid on mõtet realiseerida kasumiks Venemaal, Ukrainas ja mujalgi. Välisinvesteeringud on ehk isegi mõjuvamad euroopaliku kultuuri viijad Vene ja Ukraina turgudele kui ametlik poliitika - majanduslik koostöö on igapäevane ja reaalne suhtlemine.
Meie võime osaleda oma kapitaliga edukalt välisturgudel sõltub sellest, kui edukad on meie reformid. Üldine tugev kõrg- ja kutsehariduse taseme tõus, innovatsiooni arendamine, tulumaksu alandamine- kõik on olulised, et säilitada ja tugevdada meie potentsiaali.
Hetkel kuum