Oodatud jõukus tuleb 18 aastaga

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul jõuab Eesti elatustase Soomele järele ligikaudu 20 aastaga. ?Kindlasti ei juhtu see väga kiiresti, kuid kasvava majanduse puhul jõuame järele 20 või vähema aastaga,? lausus Kraft. ?See ei olene aga meist, vaid Euroopa Liidust.?

Tänavu prognoosis Eesti Pank 5,5protsendilist majanduskasvu. 2005. aastal on kasv 5,8 ja 2006. aastal 6,0 protsenti. Naaberriikidest Lätile ennustatakse tänavu 7protsendilist, Leedule 6,8protsendilist ja Venemaale kuni 6protsendilist majanduskasvu.

?Esmapilgul võiks prognoosi nimetada igavalt ilusaks, stabiilsus peaks paranema ja majanduskasv suurenema,? kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross. Pikema perioodi jooksul Eesti konkurentsivõime püsib.

Kõigi muudatusega kaasnenud positiivsete näitajate kõrval ? maksukoormus ja jooksevkonto defitsiidi suhe SKPsse vähenes, majanduskasv ning reitingud maailma konkurentsitabelites paranesid ? tuleb Eestil nüüd leppida suuremate väljaminekutega. Raha muutunud statistika eelarvesse juurde ei too. Küll aga tuleb ELi ja NATO liikmemaksu tasuda järgmisel aastal vastavalt 200 ja 2,5 miljoni krooni võrra rohkem. Põhjuseks nende maksude seotus SKPga. Lisanduvad NATO ees võetud kohustused investeerida kaitsekulutusteks 2 protsenti SKPst ehk seni arvutatust ligi 200 miljonit krooni rohkem.

Rahandusministeerium on järgmise aasta eelarve koostamisel hakanud selle peale juba mõtlema. ?ELi liikmemaksu osas tuleb katteallikas leida kas muude kulude vähendamise arvelt või täiendavate tulude arvelt, kui see osutub võimalikuks suvel tehtava uue majandusprognoosi valguses,? ütles rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk.

Küsimusele, kas uuenenud SKP taustal automaatselt ligi 3 protsendipunkti võrra langenud Eesti maksukoormust võidakse ka poliitiliselt ära kasutada, vastas Riigikogu liige Janno Reiljan eitavalt. Rahvaliitlasest Reiljani sõnul ei tõsteta-langetata maksukoormust protsendi pärast, vaid majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste pärast. ?See, et maksukoormus on nüüd arvestuslikult madalam, ei muuda ühegi erakonna seisukohta,? lausus ta.

Euroopas kolmandal kohal olev eraisiku võla kasvu suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) viitab kinnisvaraturu ülekuumenemisele, avaldas eile Eesti Pank.

Eestit edestavad eraisiku võlatasemelt vaid Iirimaa ja Suurbritannia, kellest esimesel on vastav näitaja veidi üle 16 protsendi ja teisel veidi üle 10 protsendi. Eesti eraisiku võlatase on 10 protsenti.

Eestile järgneb tihedalt Läti. Euroopaliku elatustaseme võrdkuju Rootsi asub pingereas kaheksandal, Soome üheksandal ja Leedu kümnendal kohal, kus võlatase jääb 4?5 protsendi vahele.

Elanike laenukasvu ja madalat riskitaluvust peab Eesti Pank suurimaks ohuks stabiilsusele.