Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oodatud jõukus tuleb 18 aastaga

    Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul jõuab Eesti elatustase Soomele järele ligikaudu 20 aastaga. ?Kindlasti ei juhtu see väga kiiresti, kuid kasvava majanduse puhul jõuame järele 20 või vähema aastaga,? lausus Kraft. ?See ei olene aga meist, vaid Euroopa Liidust.?
    Tänavu prognoosis Eesti Pank 5,5protsendilist majanduskasvu. 2005. aastal on kasv 5,8 ja 2006. aastal 6,0 protsenti. Naaberriikidest Lätile ennustatakse tänavu 7protsendilist, Leedule 6,8protsendilist ja Venemaale kuni 6protsendilist majanduskasvu.
    ?Esmapilgul võiks prognoosi nimetada igavalt ilusaks, stabiilsus peaks paranema ja majanduskasv suurenema,? kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross. Pikema perioodi jooksul Eesti konkurentsivõime püsib.
    Kasvu veavad lähiaastatel ligi 10protsendiline ekspordi kasv, tootlikkuse ja palga kasvu lähenemine ja viimastel andmetel tugeval kasvujärjel olev maailmamajandus.
    Ekspankur ja ettevõtja Jüri Mõis ütles, et majanduse juhtijaile peaks olema eesmärgiks 10protsendiline majanduskasv. ?On vahe, kas oled roolis või reisija,? rääkis Mõis. ?Eesti Pank vaatab kõrvalt, kuid tema prognoositud majanduskasv on samuti hea.?
    Mõis ütles, et majanduskasvu kiirendamiseks tuleb vähem raha kulutada mitteratsionaalsetele inimestele. ?Need on näiteks raha nõudvad kunstnikud, avalik sektor ja põllumehed, kes tuleb hoida madalal, et nad ei saaks oma ideid propageerida,? selgitas Mõis.
    Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum kinnitas, et Eesti majandus kasvab lähiaastatel stabiilselt. ?Palga kasvu vähenemisse ma aga ei usu,? ütles Kuum ja soovitas kvartalistatistika asemel jälgida trende.
    Prognoosi kohaselt langeb eratarbimise kasv tänavuselt 5,4 protsendilt tuleval aastal 5,2 ja ületuleval aastal 5,0 protsendini. Langus toimub laenuintresside kasvu tulemusel, mistõttu inimestel napib igapäevaseks tarbimiseks raha.
    1. maist kehtima hakanud uuenenud rahvamajanduse statistikaga muutus Eesti arvutuslikult küll 10 miljardit krooni rikkamaks, kuid selle tõttu suurenevad kulud teevad meid reaalselt vaesemaks.
    Selleks, et teiste Euroopa Liidu riikidega oma sisemajanduse koguprodukti arvestuses selgemini võrreldav olla, tuli Eestil hakata arvestama SKPs ka kinnisvarasektori hindadega. Statistikaamet tegi sellise kaudse rendi ja põhivara kulumi metoodika alusel senised arvutused kuni 1993. aastani ümber. Selgus, et võrreldes varasema tulemusega oli meie eelmise aasta SKP 9,6 miljardit krooni suurem, ulatudes 125,8 miljardi kroonini.
    Selgitamaks statistika muudatuse sisu, tõi statistikaameti makromajanduse teenistuse juhataja Erika Sisask lihtsa näite: ?Kui inimene elab talle kuuluvas majas või korteris, siis nüüd arvestatakse SKPsse ka see renditulu, mida ta oleks pidanud maksma juhul, kui see poleks tema oma olnud.?
    Kõigi muudatusega kaasnenud positiivsete näitajate kõrval ? maksukoormus ja jooksevkonto defitsiidi suhe SKPsse vähenes, majanduskasv ning reitingud maailma konkurentsitabelites paranesid ? tuleb Eestil nüüd leppida suuremate väljaminekutega. Raha muutunud statistika eelarvesse juurde ei too. Küll aga tuleb ELi ja NATO liikmemaksu tasuda järgmisel aastal vastavalt 200 ja 2,5 miljoni krooni võrra rohkem. Põhjuseks nende maksude seotus SKPga. Lisanduvad NATO ees võetud kohustused investeerida kaitsekulutusteks 2 protsenti SKPst ehk seni arvutatust ligi 200 miljonit krooni rohkem.
    Rahandusministeerium on järgmise aasta eelarve koostamisel hakanud selle peale juba mõtlema. ?ELi liikmemaksu osas tuleb katteallikas leida kas muude kulude vähendamise arvelt või täiendavate tulude arvelt, kui see osutub võimalikuks suvel tehtava uue majandusprognoosi valguses,? ütles rahandusministeeriumi nõunik Kalle Kukk.
    Küsimusele, kas uuenenud SKP taustal automaatselt ligi 3 protsendipunkti võrra langenud Eesti maksukoormust võidakse ka poliitiliselt ära kasutada, vastas Riigikogu liige Janno Reiljan eitavalt. Rahvaliitlasest Reiljani sõnul ei tõsteta-langetata maksukoormust protsendi pärast, vaid majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste pärast. ?See, et maksukoormus on nüüd arvestuslikult madalam, ei muuda ühegi erakonna seisukohta,? lausus ta.
    Euroopas kolmandal kohal olev eraisiku võla kasvu suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) viitab kinnisvaraturu ülekuumenemisele, avaldas eile Eesti Pank.
    Eestit edestavad eraisiku võlatasemelt vaid Iirimaa ja Suurbritannia, kellest esimesel on vastav näitaja veidi üle 16 protsendi ja teisel veidi üle 10 protsendi. Eesti eraisiku võlatase on 10 protsenti.
    Eestile järgneb tihedalt Läti. Euroopaliku elatustaseme võrdkuju Rootsi asub pingereas kaheksandal, Soome üheksandal ja Leedu kümnendal kohal, kus võlatase jääb 4?5 protsendi vahele.
    Elanike laenukasvu ja madalat riskitaluvust peab Eesti Pank suurimaks ohuks stabiilsusele.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Hirm kõrgete intressimäärade ees suunas USA investorid riske vähendama
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
USA aktsiaindeksid jätkasid reedel langust, mida mõjutas kolmapäevane Föderaalreservi info, et intressimäärad jäävad ilmselt kõrgemaks pikemaks ajaks, vahendas Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.