Äripäeva tugevus pole juhuslik kullasoon

"Kui tahame rääkida Äripäeva kuulsusrikkast minevikust, peab tagama, et tulevik oleks sama kuulsusrikas," räägib Rõtov. Kirjastuse igapäevase töö alus on majanduslehe tugev sisu, mille lugeja on keskmisest Eesti lehelugejast tunduvalt nõudlikum.

Äripäeva suurimaks tugevuseks peab Rõtov kirjastuse juhtimise lamestruktuuri ja üksusjuhtimist. Rõtov tuletab meelde, et kümme aastat tagasi suutsid nad koos tollase tegevtoimetaja Andrus Vaheriga aastas välja mõelda 5-6 ideed ja need ellu viia, siis praeguses Äripäevas mõtleb igaüks kolmekümnest osakonnajuhist sama palju välja ja nii realiseerub kirjastuses aastas 180 ideed.

Lamestruktuuri iseloomustab keskastmejuhtidele antud suur vastutus. Rõtovi kogemuse järgi on vastutus Äripäevas jaotatud teisiti kui Eesti ja ka Euroopa teistes lehtedes. "Euroopa ajalehtede toimetused jätavad väga traditsioonilise mulje. Küll aga kasutatakse lamestruktuuri Ameerika meediaettevõtetes," räägib Rõtov.

Lamestruktuuri idee tekkis ühel Mihkel Pärjamäe koolitusel Invictas, kus ta soovitas Hans Wissema raamatut "New life", mis räägib üksusjuhtimisest ja n-ö ettevõtetest ettevõtete sees. "Sealt leidsime enterprenööri mõiste - selline eriline töötaja - palgatöötaja, aga mõtleb nagu ettevõtja."

Pärjamäe mälestuste järgi loeti raamat läbi, korraldati keskastmejuhtidele seminar ja nii sündiski Pärjamäe jaoks seni huviga jälgitav juhtimissüsteem. "Tulemus on hästi välja tulnud, Äripäeval on õnnestunud üles ehitada karm eesmärkidele ja tulemusele põhinev süsteem," kommenteerib Pärjamäe.

Lamestruktuuri tüüpilisi riske: laialivalguvust ja kontrolli puudumist ettevõtte tegevuse üle on Äripäeval õnnestunud vältida. Küll aga võib struktuur paista väljastpoolt segane ja ei tundu alati kliendikeskne, kui klient ei saa kõiki oma asju ühe ja ainukese tippjuhiga sirgeks ajada.

Uudistetoimetuse juhi Raimo Ülavere sõnul ajavad mõlemad sõnad, lamestruktuur ja üksusjuhtimine, hirmujudinad üle selja, aga sisult on nad olulised. Ta ei kujutaks teistmoodi, näiteks kümneastmelises hierarhiasüsteemis kolmanda astme ametnikuna, oma tööd ette.

Hierarhilise juhtimisega Äripäeva Kirjastus kaotaks nii raha kui ka häid inimesi, arvab Ülavere.

"Tuleb veelgi laiendada vastutajate ringi, viia vastutus absoluudis iga töötajani. Oluline on dünaamika. Oleme läbi elanud direktiivse etapi, näiteks uudistetoimetuses pidasime ajakirjanike töö kohta punktitabelit ja järgisime põhimõtet "tagumine paar välja". Praegu vaatame ajakirjanikke kui partnereid," räägib Rõtov.

Tema sõnul on kirjastuse prioriteet kõigi inimeste arendamine. Äripäev on valmis suurendama järgmise aasta koolituseelarvet 30% võrra.

Minu arust on Äripäeva Kirjastus olnud alati teistest kolm pikka sammu ees. Oleme innovaatilised, töötajasõbralikud ja avatud. Osakonnajuhtidele on antud suur otsustamisvabadus. Aeg-ajalt kuulen neid kurtmas, et neid ei juhita ja Igor Rõtovit näeb ka nii harva. Tähendab, süsteem toimib, tulemused on head ja Rõtov on meil prominent, keda harva võib korrustel vaikselt kõndimas näha.