Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Elukohast teatamine saab kohustuslikuks
Valitsus kavandab seadusemuudatust, mis sätestab elukoha registreerimise kohustuse ja lubab vale aadressi esitajat trahvida.
Valitsus arutab täna rahvastikuregistri seaduse muutmise eelnõu, mis muudab inimesed vastutavaks selle ees, et nende elukoha andmed rahvastikuregistris oleksid õiged, kirjutab Postimees.
Samuti kohustab eelnõu teatama registrile oma aadressi muutumisest 30 päeva jooksul. Praeguse seaduse järgi piisab kirjalikust elukohateatest kohalikule omavalitsusele.
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liikme Mart Nuti hinnangul on selle seadusemuudatuse näol ilmselgelt tegemist nõukogudeaegse sissekirjutusnõude tagasitoomisega. «Olen täielikult selle vastu,» lisa ta.
Nuti sõnul on selle taga eelkõige riigi saamatus ja ametnike laiskus. «Kui see eelnõu Riigikokku jõuab, ennustan tõsiseid vaidluseid,» ütles Nutt, kelle arvates ei tohi riik oma tegematajätmiste eest vastutust kodanikele üle kanda.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul ei ole tegu nõukogudeaegse nõude tagasitulekuga, kus miilits käis inimesi nende kodudes kontrollimas.
«Seadusemuudatuse eesmärk on teadvustada inimestele, et kui ta on registreerinud oma elukoha omavalitsuses ja tema maksud laekuvad sinna, on tal õigus nõuda ka vastuteenuseid,» selgitas ta.
Pungas kinnitas, et muudatuse taga ei ole ametnike huvi, vaid inimese ja omavalitsuse vahelise lävimise parandamine. «Praegu juhtub sageli, et alles siis, kui inimesel on midagi vaja, näiteks lapse sünnitoetust, avastatakse, et ma olen siin ju 20 aastat elanud, miks te mulle ei anna,» märkis ta.