Sild on parem kui laev

Selle asemel, et ragistada ajusid uute praamikonkursside korraldamise tingimuste kallal, võiks valitsus keskenduda silla ehitamisele mandri ja Muhumaa vahele.

Pinged mandri ja saarte vahelise praamiliikluse ümber on küll selleks korraks maha võetud, kuid asi ise ikka veel lahtine. Kas Tallinna Sadama ja Saaremaa Laevakompanii ühisfirma luuakse? Kas selle moodustamisel on üldse mõtet, kui kahe aasta pärast tuleb avalik konkurss ja kümne aasta pärast vuravad autod võib-olla hoopis üle silla?

Nüüd peaks igaühele selge olema, et Leedo praamidele alternatiivi ei ole. Vähemalt pole seda nii lühikese ajaga võimalik leida. Ja kas ongi vaja? Nüüd peaks kogu auru panema hoopis silla projekteerimisele ja ehitamisele, et see võimalikult ruttu valmis saaks.

Muhumaa sild on asi, millest räägitud juba aastakümneid. Ükskord tuleb see nagunii, on peaaegu kõik sel teemal sõnavõtnud veendunud. Ainult et millal ja missugune? Kas vant-, ripp- või talasild, pole peamine. Tähtis on paika panna riigiabi suurus, rahastamisskeem ja kontsessiooni pikkus ehk tasuvusaeg.

Sellega tegelevad nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka Saare maavalitsus. Uuringuid on teinud Tallinna Tehnikaülikool, PricewaterhouseCoopers ja Teede Tehnokeskus. Esialgu on kõik veel idee ja uuringute tasemel, kuid heal juhul võib tuleval aastal juba projekteerimiseks minna. Saare maavanema kohusetäitja Hans Teiv on lootusrikas, sest näeb kauaoodatud püsiühenduses saare majanduse kindlat edendajat. Täna oleks sild seitsme kilomeetri pikkuse veelahkme ületamiseks kõige kiirem ja odavam moodus. Mees tõdeb, et saarel on ettevõtlus praegu aktiivne ja töökultuur kõrge.

Kiirem ühendus soodustaks noorte perede saartele jäämist ning annaks neile parema juurdepääsu suurematele majandus-, kultuuri- ja hariduskeskustele. Samas on sillal liiklus kahesuunaline, mis tähendab, et osa ettevõtlikke saarlasi võib ka mandril rakendust leida ehk ettevõtlus saarelt välja voolama hakata. Saaremaal tegutsev ehitusettevõtja Toomas Teresk ütleb, et ainuüksi betoon tuleb talle 10?15 protsenti kallimalt kätte kui kolleegidele mandril. Tühja seistud töötunde koormate ootel ei oska ta kokku lugedagi.

Kiiremat ühendust vajab ka Saaremaal üha laienev sanatooriumide võrk. Puhkajale läänest ei meeldi tunde sadamas passida ja ta võib näiteks Georg Otsa nime kandva SPA asemel mõne mandri oma valida.

On selge, et silla kavandamisel tuleb maandada palju riske. Paralleelselt võib kõrvale jääda toimima ka parvlaevaliiklus. Praegused arvestused on rajatud sellele, et sõidukite vool kasvab vähemalt poole võrra, aga see ei pruugi nii minna. Ahhaa-efekt ei kesta ju igavesti!

Kes otsustab silla disaini ja paneb paika piletihinna? Mis saab siis, kui esimeste sügiskülmade ja tormide saabudes sild ohtlikult libedaks ja tuuliseks muutub? Küsimusi on palju. Ehitus ise on saarte rahvale kindlasti kasulik, sest elu selle ümber lööb kihama: osa saab tööd objektil, teine osa hakkab ehitajaid söötma ja majutama.

Ühe riskina, mis vajab maandamist, nähakse ka turvalisust. Suurürituste aegu on pahategude arv Saaremaal oluliselt suurem kui tavaliselt. Samas saab sillale videovalve välja panna. Muhumaa silda tasub kiiresti rajama hakata ka seetõttu, et praegu on võimalik selleks eurotuge saada. See muudab ehitusaja lühemaks ja kogu projekti Eesti riigile vähem koormavaks. Kui seni on valitsus toetanud praamiühendust saartega kuni 90 miljoni krooniga aastas, millele lisandub raha sadamate korrashoiuks, siis 30 aasta pikkuse kontsessiooni korral tuleks igal aastal välja käia 50 miljonit krooni. Pärast seda võiks tasuta üle saada, sest hoolduskulud peaks riik sarnaselt maanteedega enda kanda võtma.

Silla kavandajad on arvestanud ka erakapitali osalusega. Saaremaa Laevakompanii omanik Vjat?eslav Leedo on ettenägeliku ärimehena asutanud Saaremaa Sillakompanii, kuhu on valmis kaasama teisigi ettevõtjaid. Leedole on sillaprojektis osalemine praamiliikluse ärajäämisel elulise tähtsusega. Selle tarvis on ta käivitamas ka Ventspilsi liini, mis muudaks Saaremaa praegusest tupikust üheks lüliks suuremas turismiahelas ja võimaldaks soovijail ka edaspidi laevasõitu nautida. Kas Muhumaa sild ka Hiiumaa atraktiivust suurendab, pole teada, kuid oht on mõnede Saaremaa elanike arvates olemas.

Silla ehitamise tuhinas ei tohiks aga hiidlasi unustada. Vaevalt nad mandri vahet Saaremaa kaudu käima hakkavad. Nemad vääriksid sel juhul paremaid ja kiiremaid laevu ning ladusamat liikluskorraldust.

Mina ei usu, et Saaremaa pärast püsiühenduse valmimist vähem saar on. Ainulaadne loodus, lahked inimesed ja omaette olemist võimaldavad paigakesed ei kao sealt ju kuhugi.