Peale uue korteri ostmist tekivad omanikul märkimisväärsed kulud

Korteri ostjad võtavad tavaliselt maksimaalse summa laenu ning viimasedki säästud paigutatakse omafinantseeringu kokku saamiseks. Seetõttu võib uue korteri ostjat nukker elu uhkes kuid lagedas toas.

Ober-Hausi direktori asetäitja Siiri Maask soovitab osta remonditud korter vanemas majas, kui vahendeid napib. "Üldjuhul sellisel juhul saab eluaseme kätte koos köögimööbli- ja tehnikaga, võimalik et juba näiteks sisseehitatud kapide ja ka mingite muude esemetega, mida müüjal järgmises kohas vaja ei lähe ja millest tema juba tüdinenud on,? soovitab ta. ?Hinnavahe võrreldes uue korteriga võib-olla polegi esmapilgul vaadates märkimisväärne, aga kui liita juurde kulud, mis tavaliselt lähevad köögimööbli ja tehnika ning ka muu sisustuse ostuks, saame kokku korraliku summa,? sõnab Maask.

Juhul kui pole tegemist ülikalli disainköögiga, vaid korraliku ja kaasaja nõuetele vastava, vaid mõni aasta kasutuses olnud mööbliga, siis ei peegeldu see ka hinnas. ?Sest köögid ja muu sisseehitatud mööbel tellitakse mõõtude järgi ja uude kohta ta tavaliselt ei sobi," sõnab ta.

Tema arvates võib üles kerkida vaid maitseküsimus. Maaski tähelepanekute järgi on eriti eelistatud mööbliga korterid just viimase 2-5 aasta jooksul ehitatud majades, kus on korraldatud ka autoparkimine. "Peale selle on minu meelest siib veel üks eelis - mul on juba teada, kes on mu naabrid."

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhi, Jaanus Laugus seevastu soovitab pigem uut korterit.

"Mõne aasta vanuseid kortereid on turul suhteliselt vähe ning nende hinnad on samas klassis uusarendustega või on isegi kallimad, sest projekt on valmis saanud ja elukeskkond väljakujunenud, elamu populaarsus tõusnud," sõnab ta. Lauguse sõnul on teiste maitse tihtilugu meile ikka vastukarva.

?Alguseks polegi rohkemat vaja kui pliiti, külmkappi ja voodit. Küll ülejaäänud kraami suudab aastatega muretseda. Mina pooldan uuta asja, kui just ei leia kasutatud pinda, mida on sisustatud täpselt sinu maitsele. Kus tunned, et oled koju jõudnud," räägib Laugus.

Rime Kinnisvara Vahenduse maakler Ivar Hanseni sõnutsi müüakse reeglina kasutatud korterid vähemalt köögimööbliga. ?Lisaks soovitakse maha jätta võimalikult palju sellist, mida uues kodus vaja ei lähe või millegipärast kasutada ei saa. Nii võibki juhtuda, et uus ostja võib suure tõenäosusega saada korralikku kodumööblit kordades odavamalt poes müüdavast,? räägib ta. Tema hinnangul ei soovita tavaliselt endise omaniku magamisaset, kuid riidekapid, diivanid ja lauad on tavaliselt see, mis kokkuleppehinnaga uue omaniku valdusesse jääb.

"Seega, kui ostjale sobib kellegi teise kujundatud elamine või kui ei ole võimalik saada piisavalt finantseeringut, võiks soovitada mõne aasta vanust korterit. Nii väikese vanusega kortereid ei ohusta veel ka sellised probleemid, mida võib kohata vanemates elamutes, kus on vaja juba teha remoti,? sõnab Hanson.

Ostuks kulunud raha eest peaks tema arvates saama lisaks korterile ka elamiseks vajalikku, mis poest ostes kindlasti rohkem raha nõuaks. ?Kui aga finantseerimisega probleeme pole, siis tasub muidugi eelistada uhiuut korterit," räägib Hansen.

Tema sõnul on uue ja näiteks 4-5 aasta vanuse sarnase korteri puhul ikkagi uuem korter väärtuslikum, kuna uus ei ole amortiseerunud ja teoreetiliselt ka paremini ehitatud. ?Kuid kui näiteks vanemasse korterisse on paigutatud väga korralik köögimööbel koos tehnikaga, vannitoa sisustus või on seal kasutatud kallihinnalisi lahendusi või materjale, arvestatakse hindamisel üldjuhul ka seda, ning hindamisväärtus võib olla kõrgem kui uhiuuel korteril," sõnab Hansen.

Kui lähtuda, et inimesel on rahalised ressursid piiratud, siis tõepoolest on sisustatud korterit mõttekam osta. Iga väiksemgi element, iga osa furnituurist - nagi, konks, mis iganes - maksab raha ja juba nö sisseelatud korteris on kõik need asjad juba olemas.

Oma maitse kohaselt välja vahetada saab neid ka ajapikku. Selline lahendus sobib suurepäraselt, kui ollakse valmis järeleandmisi tegema oma maitsest lähtuvates nõuetes ja selle kasuks, et korter oleks ilma lisakuludeta täiesti elamisvalmis. See valmidus on eriti oluline lastega perede puhul, kus nt ilma köögita hakkamasaamine on üsna keeruline.

Samas kui soovitakse just uues majas osta, siis selliseid paari aasta vanuseid kortereid ei ole väga palju pakkumises. Enamus kortereid uutes majades ostetakse siiski isiklikuks elamiseks ja jäädakse sinna pikemaks ajaperioodiks püsima. Sel eesmärgil, et peale paari aasta möödumist natuke kõrgema hinnaga edasi müüa, uutes majades kortereid väga palju ei osteta.

Ja nii jõuavadki enamus uute majade kortereid nn järelturule nt viie või enama aasta möödudes, mil sisustus juba nii otseses mõttes kui ka moraalselt vananenud on ja ühel hetkel niikuinii väljavahetamist nõuab. Lisaks võib asjale vaadata ka selliselt, et kui niikuinii soovitakse oma maitse järgi sisustust muuta, on mõttekam kogu kulutus võimalusel ühekorraga teha. Ehitusmaterjalide hinnad on viimasel ajal jätkuvalt tõusnud ja nii võib täna kogu sisustus maksta vähem kui aasta pärast ja lõppkokkuvõttes ikkagi säästetakse. Kuid otse loomulikult - kõik sõltub ostja hetkevõimalustest. Ennast lõhki laenata ei soovita kindlasti kellelgi.

Kesklinnas näiteks on päris uute korterite keskmised hinnad 20 000 - 25 000 kr/m². Samas näiteks 5 aastat vanas majas võib saada sellise korteri 17 000 - 23 000 kr/m². Vahe on märgatav kui juurde lisada et tavaliselt jääb peale köökide ja lükandustega kapide sisse ka vannitoa sisustus.