Pean tunnistama, et päris paljud minu sõbrad vaatavad telesarja ?Baar?. Seletamatu, kuidas see nullvahenditega tehtud dokuseep on võimeline intelligentsed inimesed tundideks arutellu haarama. Samal ajal elab kaugel-kaugel lõunamaa saarel peotäis seltskonnategelasi täiesti mahajäetuna, nii tsivilisatsiooni kui ka vaatajaskonna poolt. Põhjaliku ettevalmistuse peale oleks oodanud ka esmaklassilist teletrash-sündmust, aga võta näpust, Erich Kriegeri karismast ei aita.

Mõneti võib seda võtta kui lo-fi-mentaliteedi võidukäiku üle pillavate produktsioonikulude. Ja mõneti on samasuguseks näiteks uus Honda CR-V teleklipp. Kui kaasaegne telereklaamimaastik on oma usutavuse-püüdlustes muutunud iseenda farsiks (?Kõik, mis ma teile räägin, on puhas tõde, minu nimi on John Smith.?), siis Honda reklaam riietab idee lahti kõigist tema ekstratest ? taustamuusikast, kaadritagusest häälest, värvilisest pildikeelest ? ja jõuab nende meetoditega tõdemuseni, milleni ?päris Euroopa? reklaamikultuur ja -kliendid on juba ammu jõudnud: kõik, mida ei ole tarvis, on liigne. Seetõttu mõjub tõelise või tõsiseltvõetavana ka klipi esitatav väide ? auto stabiilsuskontroll on nii hea, et see võib vabalt ka mööda seina sõita. Reaalne ju?

Autor: Tristan Priimägi