• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raivo Vare uus töö on Eesti Raudtee börsile viia

    Vare peamiste ülesannete hulka hakkavad kuuluma lisaks ettevõtte börsil noteerimise ettevalmistustele välissuhtluse koordineerimine ja Euroopa Liiduga seotud projektid.
    Eesti Raudtee arendusjuhi koht ei sega Lätis piimatootmisega tegelemist, ütles Lätis piimatootmise arendamise asjus äripartneritega kohtunud Vare eile Äripäevale.
    Vare investeeris hiljuti ühte sealsesse piimatootmisse, mida ta veel avalikustada ei soovi. ?Kui sellest saab asja, siis ma kindlasti taon trummi, aga kuna see on veel algstaadiumis ja alles käivitati, siis on veel vara. Teeme enne valmis, liiga vara uhkustades ei pruugi asi õnnestuda,? põhjendas Vare.
    Vare sõnul vastne amet Eesti Raudtees Läti projekti segama ei hakka. ?Palgatöö tegemine ja projekt Lätis ei konkureeri omavahel. Pealegi ei pea ma siin palju tegema, olen pigem kaasinvestori ja nõustaja rollis. Siin on olemas inimesed, kes seda asja ajavad,? sõnas Vare.
    Tööleping Eesti Raudteega on tähtajaline ja Vare sõnul kestab mõned kuud.
    Vare ütles, et viimasel ajal on Eestis raudteed puudutavaid teemasid käsitletud lihtsustatult. ?Osaledes abstraktsetes makromajanduslikes aruteludes, ei tohiks me unustada lihtsat asjaolu, et Eesti Raudteele kuuluvate rööbaste läheduses elab hinnanguliselt umbes miljon inimest, kes ootavad nii ettevõttelt kui ka riigilt kindlust ja turvatunnet,? lausus Vare. ?Lisaks on eelnevaid kogemusi arvestades mulle isiklikult huvipakkuv võimalus arendada börsil noteerimise projekti.?
    Raivo Vare on 46aastane, abielus ja kahe lapse isa. Ta on omandanud juristihariduse ja tal on magistrikraad Estonian Business Schoolist. Vare on olnud kahel korral minister ? riigiminister 1990?1992 ning teede- ja sideminister 1996?1999. Ta on juhtinud Tallinna Panka ning Pakterminali, viimase aasta jooksul on ta tegutsenud konsultandi ja lektorina.
    Eesti Raudteel on alates 2004. aasta suvest toimunud mitmed olulised juhtimisalased muudatused. Pärast Christopher Aadneseni asumist ettevõtte juhi kohale tänavu juulis on muutunud ettevõtte tippjuhtkonnas vastutusvaldkondade ja rollide jaotus. Hiljuti sai Eesti Raudtee turundusdirektoriks Rene Varek.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.