Elamuühistute (endiste elamukooperatiivide) arv on aastate jooksul reorganiseerumise tõttu korteriühistuteks oluliselt vähenenud ja teema aktuaalsus on seetõttu aja jooksul langenud.

Siiski on hetkel piisav hulk tegutsevaid elamuühistustuid, endisi elamukooperatiive, keda hooneühistuseadus puudutab. Suurimad muudatused olemasoleva seadusega võrreldes hõlmavad hooneühistu liikmeks saamist, liikmesuse võõrandmist ja pantimist.

Täiendusena võib hooneühistu liikme ainukasutuses peale elamispinna olla ka mitteeluruum.

Liikmeks saamine registreeritakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Selleks esitab huvitatud isik notarile seadusega sätestatud omandiõigust tõendavad dokumendid.

Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama liikmesust, peab olema notariaalselt tõestatud. Liikmesuse loovutamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud.

Loovutamistehingu tõestamise korral saadab notar alates tehingu tõestamisest kahe tööpäeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale ning hooneühistu juhatusele andmete muudatused.

Liikmesust võib ka pantida. Liikmesuse pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud.

Pantimislepingu tõestamise korral saadab notar alates tehingu tõestamisest kahe tööpäeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale andmete muudatused.

Muudatused kinnisvaratehingute tehingutasudes toob 1. jaanuarist 2005. a kehtima hakkav riigilõivuseaduse muudatus, millega kallineb ehk siis võrdsustub kinnisvaratehingutega ehitise kui vallasasja riigilõiv.

Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi andmete ehitisregistrisse kandmisel, muutmisel ja kustutamisel kohaldatakse vastavalt seaduses sätestatud kinnistu uue omaniku kinnistusraamatusse kandmise ning kinnistule hüpoteegi seadmise, muutmise ja kustutamise sätteid.

Muudatused kinnisvaratehingute maksustamises toob järgmine, 1. jaanuarist 2005. a kehtima hakkav tulumaksuseaduse muudatus.

Varasem redaktsioon võimaldas tulust maha arvata ka oma abikaasale, vanematele või lastele eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. 1. jaanuarist 2005. a kehtima hakkav muudatus võimaldab seda teha vaid endale eluaseme ostmisel.

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid. Need peavad olema maksustamisperioodil tasutud Euroopa Liidu liikmesriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele. (Samuti mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalile.)

Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.