• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lidl tekitab Soomes väikseid hinnasõdu

    Lidli tegevuse mõju Soome turul selgitas äsja valminud LTT-Tutkimuse uuring, mille oli tellinud Soome kaubandusministeerium. Selles tõdetakse, et ehkki Lidli tulek on selgelt tekitanud hinnakonkurentsi ja suutnud hindu alandada kohati kuni kümme protsenti, piirdub see mõju väiksemate kohtadega, kus ei ole suuri kauplusi. Selge arengutendents on see, et Soome konkureerivad firmad on Lidli poodide naabrusse avanud oma sama suuri poode, kus hinnatase on lastud Lidli tasemele ja on madalam kui sama keti muudes poodides, mis ei asu Lidli lähedal. Uute poodide müügi maht ületab kohalikku nõudluse kasvu. Sellest võib järeldada, et Lidli tulek on aidanud elavdada piirkondlikku jaekaubandust.
    Suuremates kohtades ja suurematele kaubahallidele on Lidli mõju jäänud prognoositust väiksemaks. Uuringust ilmneb, et Lidli tulek on Soome jaemüügifirmade müügile avaldanud üldiselt väiksemat mõju kui kohalike super- ja hüpermarketite avamine. Konkurentsis Lidliga on Soome ketid teinud panuse aed- ja puuviljale ning leiva- ja lihatoodetele. Samuti on nad suurendanud omanimeliste ja soodsa hinnaga toodete osa.
    Soome jt Põhjamaade toiduainehindades peaks langemisvaru olema piisavalt. Hiljuti valminud Põhjamaade toiduainehindade võrdlev uuring ajas kõigi riikide konkurentsiametid kihevile. Sealt ilmnes, et Soome, Rootsi, Taani ja Norra toiduainete hinnad on ELi keskmisest tasemest kõrgemad vastavalt 23, 24, 41 ja 56%. Konkurentsiametid on otsustanud selle põhjustes põhjalikku selgust saada.
    Kõrgete hindade üks tegur on käibemaks, mis Taanis on 25, Soomes 17 ja Rootsis 12 protsenti. Soome kaubandusministeerium ei pea toiduainete käibemaksu alandamist otstarbekaks, väites, et see tähendaks ühe valdkonna toetamist teise arvel. Samas mööndakse, et lähemas perspektiivis aitaks see suurendada jaekaubanduse käivet ning lähendada Soome ja Eesti hinnataset.
    Teine ja samuti oluline mõjutaja on nõrk konkurents, sest kohalikud suuremad tegijad on hakanud koonduma ning rahvusvahelisi jaemüügikontserne ei ole veel Põhjalasse eriti jõudnud. Õigupoolest on 2002. aastal Soomes tegevust alustanud Saksa Lidl esimene suurem rahvusvaheline tegija sealsel turul.
    Nähes, et koduturul hakkavad kasvuvõimalused ammenduma, on suuremad Soome kaubandusfirmad ise läinud välisturule, kasvatades müüki Eestis jt Balti riikides suuremas mahus, kui see õnnestuks Soomes.
    Saksa teenindustöötajate ametiühing Verdi avaldab lähiajal musta raamatu, mis põhineb Lidli töötajate tunnistustel.
    Selles süüdistatakse Lidlit töötajate halvas kohtlemises ja firmas hirmuõhkkonna loomises. Verdi väitel maksab Lidl oma töötajatele kehva palka, sunnib neid haigena tööl käima ega lase neil organiseeruda ametiühingusse. Ametiühingu kriitika on üks põhjus, miks Lidl otsustas oma aastatepikkuse vaikimise lõpetada ja esmakordselt oma tulemused ja seisukohad avalikustada.
    Lidli tegevdirektor Klaus Gehring väitis ajalehele Handelsblatt, et firma poodidest varastatakse aastas kaupa 3,9 miljardi krooni väärtuses. Umbes pool sellest on tema hinnangul ?personali teene?. Seetõttu on kauplused võetud videojärelevalve alla ning töölt lahkuvad inimesed vaadatakse üle, mida Verdi sõnul on tehtud alandaval moel. Osa töötajaid on väitnud, et neid on raha varguse kahtlusel tundide viisi üle kuulatud.
    Gehring tunnistas Saksa kanali ZDF usutluses, et sellised juhtumeid on ette tulnud, kuid ?meie tegevus on alati püsinud seaduste piires?.
    Schwarzi grupp, kuhu kuulub peale Lidli ka Kauflandi kaubanduskett, on esmakordselt avaldatud tegevustulemuste põhjal kasvatanud kolme aastaga käivet 44%. Selle aasta käibeks prognoositakse 563,4 miljardit krooni, mis ületab märgavalt turuprognoose. Grupis on 19 riigis 155 000 töötajat, neist 33 000 töötab 2500 Lidli poes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.