Lidl tekitab Soomes väikseid hinnasõdu

Lidli tegevuse mõju Soome turul selgitas äsja valminud LTT-Tutkimuse uuring, mille oli tellinud Soome kaubandusministeerium. Selles tõdetakse, et ehkki Lidli tulek on selgelt tekitanud hinnakonkurentsi ja suutnud hindu alandada kohati kuni kümme protsenti, piirdub see mõju väiksemate kohtadega, kus ei ole suuri kauplusi. Selge arengutendents on see, et Soome konkureerivad firmad on Lidli poodide naabrusse avanud oma sama suuri poode, kus hinnatase on lastud Lidli tasemele ja on madalam kui sama keti muudes poodides, mis ei asu Lidli lähedal. Uute poodide müügi maht ületab kohalikku nõudluse kasvu. Sellest võib järeldada, et Lidli tulek on aidanud elavdada piirkondlikku jaekaubandust.

Suuremates kohtades ja suurematele kaubahallidele on Lidli mõju jäänud prognoositust väiksemaks. Uuringust ilmneb, et Lidli tulek on Soome jaemüügifirmade müügile avaldanud üldiselt väiksemat mõju kui kohalike super- ja hüpermarketite avamine. Konkurentsis Lidliga on Soome ketid teinud panuse aed- ja puuviljale ning leiva- ja lihatoodetele. Samuti on nad suurendanud omanimeliste ja soodsa hinnaga toodete osa.

Soome jt Põhjamaade toiduainehindades peaks langemisvaru olema piisavalt. Hiljuti valminud Põhjamaade toiduainehindade võrdlev uuring ajas kõigi riikide konkurentsiametid kihevile. Sealt ilmnes, et Soome, Rootsi, Taani ja Norra toiduainete hinnad on ELi keskmisest tasemest kõrgemad vastavalt 23, 24, 41 ja 56%. Konkurentsiametid on otsustanud selle põhjustes põhjalikku selgust saada.

Kõrgete hindade üks tegur on käibemaks, mis Taanis on 25, Soomes 17 ja Rootsis 12 protsenti. Soome kaubandusministeerium ei pea toiduainete käibemaksu alandamist otstarbekaks, väites, et see tähendaks ühe valdkonna toetamist teise arvel. Samas mööndakse, et lähemas perspektiivis aitaks see suurendada jaekaubanduse käivet ning lähendada Soome ja Eesti hinnataset.

Teine ja samuti oluline mõjutaja on nõrk konkurents, sest kohalikud suuremad tegijad on hakanud koonduma ning rahvusvahelisi jaemüügikontserne ei ole veel Põhjalasse eriti jõudnud. Õigupoolest on 2002. aastal Soomes tegevust alustanud Saksa Lidl esimene suurem rahvusvaheline tegija sealsel turul.

Nähes, et koduturul hakkavad kasvuvõimalused ammenduma, on suuremad Soome kaubandusfirmad ise läinud välisturule, kasvatades müüki Eestis jt Balti riikides suuremas mahus, kui see õnnestuks Soomes.

Saksa teenindustöötajate ametiühing Verdi avaldab lähiajal musta raamatu, mis põhineb Lidli töötajate tunnistustel.

Selles süüdistatakse Lidlit töötajate halvas kohtlemises ja firmas hirmuõhkkonna loomises. Verdi väitel maksab Lidl oma töötajatele kehva palka, sunnib neid haigena tööl käima ega lase neil organiseeruda ametiühingusse. Ametiühingu kriitika on üks põhjus, miks Lidl otsustas oma aastatepikkuse vaikimise lõpetada ja esmakordselt oma tulemused ja seisukohad avalikustada.

Lidli tegevdirektor Klaus Gehring väitis ajalehele Handelsblatt, et firma poodidest varastatakse aastas kaupa 3,9 miljardi krooni väärtuses. Umbes pool sellest on tema hinnangul ?personali teene?. Seetõttu on kauplused võetud videojärelevalve alla ning töölt lahkuvad inimesed vaadatakse üle, mida Verdi sõnul on tehtud alandaval moel. Osa töötajaid on väitnud, et neid on raha varguse kahtlusel tundide viisi üle kuulatud.

Gehring tunnistas Saksa kanali ZDF usutluses, et sellised juhtumeid on ette tulnud, kuid ?meie tegevus on alati püsinud seaduste piires?.

Schwarzi grupp, kuhu kuulub peale Lidli ka Kauflandi kaubanduskett, on esmakordselt avaldatud tegevustulemuste põhjal kasvatanud kolme aastaga käivet 44%. Selle aasta käibeks prognoositakse 563,4 miljardit krooni, mis ületab märgavalt turuprognoose. Grupis on 19 riigis 155 000 töötajat, neist 33 000 töötab 2500 Lidli poes.