Soov head teha ja annetada süveneb vastu jõule

Liis Kängsepp 24. detsember 2004, 00:00

?Jõulude aeg on üldse selline aeg, kus tegeletakse kõige nõrgematega,? mõtiskleb Raadio4 peatoimetaja Mary Velmet, kes korraldab juba 12. korda saadet ?Jõulurõõmu kuulutus?. Igal aastal on saate tulu läinud erinevate laste toetuseks, tänavu aidatakse Haapsalu väikelastekodu invabussi soetamisel.

?Tegelikult ei peaks olema niimoodi, et meile tulevad need asjad meelde ainult jõulude ajal,? tõdeb Velmet samas.

Velmeti suhtumist, et head tuleks teha aasta läbi, mitte vaid jõulude ajal, toetab ka Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Kristina Mänd. Mändi ajavad lõputud reklaamikampaaniad pigem endast välja ja ta suhtub sellistesse asjadesse pisukese põlgusega.

?Inimene istub kodus teleka ees, pugib pannkooki ja siis näeb kurva näoga koerakest, keda saab toetada 5 kroonise kõnega. Sellest aga 4.50 läheb telefonioperaatorile ja 50 senti tõesti toetuseks,? selgitab Mänd oma suhtumist.

?Lisaks on need kampaaniad tegelikult pagana kallid,? lisab Mänd, kes tegeleb heategevusega kogu aasta, annetades iga kuu oma palgast kindla summa Eestimaa Looduse Fondile ja Heateo Sihtasutusele. ?Mulle meeldivad sellised lahendustele orienteeritud asjad. Minule persoonina ei lähe see 100 või 50 krooni midagi maksma, aga kui kas või 20 inimest veel niimoodi mõtlevad, siis see katab juba näiteks telefonikulud ära. See on väga suur raha!?

?Üldjuhul heategevus on õige tegevus, aga kui ta läheb kommertsiks ära, siis ta jätab sellise mageda mulje,? arutleb rahandusministeeriumi suhtekorraldaja Riina Vändre, kes juba kolmandat aastat aitab Tallinna kodutute jõule pisut rõõmsamaks muuta. ?Meie enda tegevus on ka jõuluajal, siis inimesed rohkem mõtlevad lähedaste peale.?

Samas peab jõulude ajal kogutud summast jätkuma terveks aastaks, et kolm korda nädalas kodututele süüa pakkuda. Vändre ise ostab paar korda kuus suure toidukoti ühele naisterahvale. Tema hinnangul on heategevus Eestis viimasel ajal popimaks muutunud. ?Me oleme järelikult saavutanud sellise taseme, et inimese enda elementaarvajadused on rahuldatud ja hakatakse ka muid asju nägema.?

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi juhataja Merike Kaunissaare sõnul on hästi armas see, et juba on tekkimas nii eraisikuid kui firmasid, kes teevad heategevusest endale traditsiooni. Nii näiteks teevad arstiõppe esmakursuslased juba mitmendat aastat järjest neile annetuse ning paljud firmad annavad oma juubeli või heade majandustulemuste puhul pisut raha ka haigete laste toetamiseks.

Keskaja restoran Olde Hansa alustas kuu aega tagasi uut heategevusprojekti, mille raames saavad Peeteli turvakodu lapsed koos restorani töötajatega tasuta kinos käia.

?Raha on ju odav heategevus,? on Olde Hansa juht Margit Hakomaa kindel. Tema on turvakodu lapsega kinno kaasa võtnud oma samaealise teismelise tütre.

?Need lapsed puudutavad ju meid kõiki, nad on osa meie maailmast,? on Hakomaa kindel.

?Nende laste ideaalid on turvakodusse sattudes ?okeerivad,? selgitab Hakomaa. ?Poiste ideaalid on sellised, mis ei too neid sellisesse ellu, mida me neile loodame. Arvatakse, et jõhkra jõu kasutamine on aktsepteeritud ja vangla pole midagi hullu või et kõva mees on ikka see, kes ei karda relva kasutada.?

Hakomaa sõnul ongi Olde Hansa töötajate eesmärk pakkuda lastele suhtlust, mille tulemusel laste ideaalid ja arusaamad maailmast saaksid muutuda. ?Et nad lakkaksid meid kartmast ja saaksid aru, et ei pea tingimata olema ?meie? ja ?nemad?. Et neil tekiks meie vastu usaldus,? ütleb Hakomaa.

?Mõtlesime, et tahame neile anda võimaluse suhelda toredate noorte täiskasvanud inimestega, kes on juba jõudnud arusaamisele, kes nad on ja mida elust arvavad,? räägib Hakomaa. ?Turvakodus on neil küll eluks elementaarsed asjad olemas, kuid ei ole sõpru peale teiste tänavalaste ning täiskasvanutega kontaktid piirduvad samuti ainult turvakodu töötajatega.?

Ideaalis näeb kinoskäik välja nõnda, et Olde Hansa töötaja võtab kaasa mõne oma sõbra, kellega koos kinno minna. Peeteli turvakodu sotsiaaltöötaja valib neile välja sobiliku lapse ja Olde Hansa tasub kinopiletite eest.

Hakomaa sõnul võttis kuu jooksul projektist osa kümmekond töötajat.

Eesti Päevalehe majandustoimetuse juht Vallo Toomet sai sügisel kohtult TV-1 maksupettusega seoses karistuseks 840 tundi intellektuaalset laadi üldkasulikku tööd.

Ta on kuu aja jooksul aidanud korraldada paar üritust Tallinna kodututele: saunapäeva supi ja puhaste riietega ja järgmisel teisipäeval toimuva jumalateenistus-kontserdi Oleviste kirikus koos toidu- ja maiustusepakkidega.

Annetuste kogumine pole Toometile võõras, sest kümme aastat on ta osalenud Tallinna lastehaigla toetusfondis ja kui ta meenutab algusaastaid, siis vahel peeti abiküsimist kerjamiseks. Nüüd on olukord teine.

?Kohutavalt head kogemused on mul firmadega, abi tuleb hästi lihtsalt,? räägib Toomet. Ta nimetas nelja firmat, kellega on positiivne kogemus seoses kodutute aitamisega: Kalevi kommivabrik, Viru Kalatööstus, Marat ja Tallinna Raua tänava saun.

?Helistasin sauna, täiesti võõras inimene teisel pool telefoni kuulas mu ära ja ütles: pole muret, korraldame,? lausub Toomet.

Annetasin sel nädalal Tallinna kodutute heaks 10 000 krooni. Olen tegelenud heategevusega kogu oma elu, see on minu võimalus natuke ühiskonnale tagasi anda.

Ma usun, et igaühel, kes elab paremini kui keskmine ühiskonnakodanik, peaks olema kohustus aidata neid, kes ei ole sama õnneliku elusaatusega.

Eestis ei ole heategevus veel levinud sel põhjusel, et inimesi, kellel oleks vaba raha selliseks kulutamiseks, ei ole veel väga palju. Kuid ma usun, et see aeg tuleb veel. Võtab vaid veidi aega enne, kui inimesed mõistavad, et see on loomulik asi. Lisaks aitaks ka kaasa, kui riik muudaks seadusi, mille tõttu heategevuselt tuleb tasuda küllaltki kõrgeid makse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 15:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing