• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uued ELi liikmed konkureerivad Euroopa logistikariikidega

    Kevadel Euroopa Liiduga liitunud Ida-Euroopa riigid konkureerivad täna seniste liikmesriikide logistikasüsteemide ja üleeuroopaliste jaotusvõrkudega, leiab ajakirjas Logistics Business Magazine 25aastase staa?iga logistikaspetsialist Ernst Balmer.
    Mitmed ELi ja Inova Groupi uuringud näitavad, et Euroopa transpordivõrgustiku kokkukukkumine ei ole enam kaugel. Põhjuseks ülekoormatud teed, pudelikaelteks on ka raudteeühendused erineva rööpmelaiuse tõttu, mis pidurdab üleeuroopaliste veosüsteemide tekkimist. Ammendumas on ka Euroopa siseveekogude veoressurss.
    Ainus veoviis, mida täna veel vähe kasutatakse ning millel on kasvuruumi, on lähimereveod. Euroopas ei ole tulevikku suurtel jaotuskeskustel, kust veetakse kaupa üle kogu Euroopa laiali 48 tunni jooksul.
    Põhja-idasuunalised ja Vahemere piirkonna ? lääne suunalised tarneahelad paistavad täna logistikaspetsialistidele suurema potentsiaaliga kui klassikalised põhja-lõunasuunalised tarneahelad. Uute kontseptsioonide ning tarneahelate piirkondade teke tekitab survet nn traditsioonilistele logistikariikidele, nagu Belgia ja Hollandi piirkond ning Prantsusmaa.
    Uute liikmesriikide tase võrreldes seniste logistikariikidega on võrdväärne. Soov õppida, kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud on vaid mõned konkurentsieelised. Lisaks pakuvad tulijad mitmeid uusi transpordilahendusi ning tarneahelate ümberpaigutamise võimalusi. Uute liikmesriikide kogumõju Euroopa logistikakorraldusele täna spetsialistid siiski veel ennustada ei oska.
    Balti piirkonna logistilisest potentsiaalist on innustust saanud kinnisvarainvesteerimisfirma Baltic Property Trust, mis rajab lähiaastatel Eestisse, Lätti ja Leetu logistikakeskuse. Igasse Balti riiki luuakse tänapäevane jaotuskeskus kogupindalaga 90 000 m2. Projekt kannab nime BPT Logistic Center Baltic. Kõik suuremad rahvusvahelised firmad, mis tegelevad Balti regioonis ettevõtlusega, vajavad siin keskse paigutusega logistikakeskusi, leidis Baltic Property Trusti tegevdirektor Lars Ohnemus sügisel.
    Loodav logistikapark hakkab teenindama Balti- ja Põhjamaid ning Läänemere turgu, sealhulgas Soomet ja Venemaad.
    Ühe Eesti suurima toidu- ja esmatarbekaupadele spetsialiseerunud logistikaettevõtte Via 3L juht Ago Raudsepp arvas, et tegu on ambitsioonika plaaniga, sest 90 000 m² on üle kahe korra suurem praegustest Eesti mõistes suurtest laokompleksidest, nagu Liiva keskus. Samas on Eestis krooniline korralike laopindade nappus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.