Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2004. aasta riigieelarvesse vaid veidi üle poole kavandatud 5,3 miljardi kroonisest Euroopa Liidu toetusest.
Sisuliselt tähendab see, et ELi lubatud struktuurifondide raha ei suudetud täies mahus plaanipäraselt ära kasutada. Ministeeriumi hinnangul ei lähe aga siiski ükski toetussent kaotsi, kuna raha saab kasutada tänavu ja järgnevatel aastatel, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Kindlasti ei saa siin öelda, et projekte ei esitatud piisavalt või mõni riigiasutus ei ole korralikult tööd teinud,? ütles rahandusministeeriumi nõuniku kohusetäitja Kristi Jõesaar. ?Kõik kavandatud struktuurifondide meetmed jõuti avada ning projekte laekus väga suures mahus.?
Näiteks külade arenguks küsisid ettevõtted, mittetulundusühingud ja omavalitsused toetust kokku 114 miljoni krooni eest. Kolmel järgmisel aastal kokku on aga selleks ette nähtud vaid 100 miljonit krooni.
Põhjendatult on ministeeriumi hinnangul viibinud tõukefondide toetustest plaanitavate suuremahuliste projektide ettevalmistus. Hanked ja kulutused näiteks haiglavõrgu renoveerimiseks tehakse järgmisel aastatel. Suurim osa väljamakseid jääb 2006. aastasse.
Sel aastal on riigieelarvesse plaanitud ELi toetust 6,1 miljardikrooni.
Seotud lood
Balti põllumajandus astub uude ajastusse, pakkudes investoritele erakordset võimalust. Läti suurim põllumajandusühistu
LATRAPS, mis on tuntud kui piirkonna juhtiv teraviljaeksportija, on avanud oma esimese avaliku võlakirjade pakkumise. Eesmärgiks on koguda 8 miljonit eurot, et rahastada Põhja-Euroopa suurima hernevalgu isolaadi tootmisüksuse – ASNS Ingredient – rajamist Lätis.