• OMX Baltic0,69%320,16
  • OMX Riga0,3%959,27
  • OMX Tallinn1,01%2 226,44
  • OMX Vilnius0,57%1 514,22
  • S&P 500−0,62%7 695,4
  • DOW 30−0,58%51 526,82
  • Nasdaq −0,69%26 880,91
  • FTSE 100−0,1%10 684,88
  • Nikkei 225−0,73%65 877,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,05
  • OMX Baltic0,69%320,16
  • OMX Riga0,3%959,27
  • OMX Tallinn1,01%2 226,44
  • OMX Vilnius0,57%1 514,22
  • S&P 500−0,62%7 695,4
  • DOW 30−0,58%51 526,82
  • Nasdaq −0,69%26 880,91
  • FTSE 100−0,1%10 684,88
  • Nikkei 225−0,73%65 877,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,05
Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2004. aasta riigieelarvesse vaid veidi üle poole kavandatud 5,3 miljardi kroonisest Euroopa Liidu toetusest.
Sisuliselt tähendab see, et ELi lubatud struktuurifondide raha ei suudetud täies mahus plaanipäraselt ära kasutada. Ministeeriumi hinnangul ei lähe aga siiski ükski toetussent kaotsi, kuna raha saab kasutada tänavu ja järgnevatel aastatel, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Kindlasti ei saa siin öelda, et projekte ei esitatud piisavalt või mõni riigiasutus ei ole korralikult tööd teinud,? ütles rahandusministeeriumi nõuniku kohusetäitja Kristi Jõesaar. ?Kõik kavandatud struktuurifondide meetmed jõuti avada ning projekte laekus väga suures mahus.?
Näiteks külade arenguks küsisid ettevõtted, mittetulundusühingud ja omavalitsused toetust kokku 114 miljoni krooni eest. Kolmel järgmisel aastal kokku on aga selleks ette nähtud vaid 100 miljonit krooni.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele