Digitaalarhiivis säilitamiseks vali kvaliteetne andmekandja

Vaatamata andmekandajate rohkusele ei ole nende hulgas siiani ühtegi pikajaliselt säilitamiskõbulikku.

Rahvusarhiivi IT-osakonna juhataja Leeni Langebrauni sõnul on lähiaastatel risk info igaveseks kaotada kõige väiksem CD kasutamisel.

Langebrauni hinnangul jääb praegune DVD-põlvkond arhiivikõlbuliku andmekandjana vahele. DVD-ketaste eluea kohta puuduvad samasugused andmed, kui näitavad aastate jooksul tehtud testid CDdega. DVD jaoks puudub ka CD­-ROMis­t erinevalt ühtne standard, mistõttu ei ole tagatud ketaste hilisem lugemine kõikides sedmetes. Standardi loomisele on tõsisemalt mõelnud alles lähiaastatel kasutuselevõetavate Blu-Ray ja HD DVD formaatide arendajad.

Langebraun ei pea säilivuse seisukohalt piisavalt usaldusväärseks ka viimastel aastatel laialt levinud mälupulkades ja -kaartides kasutatavat flash-mälu, võrreldes seda usaldusväärsuselt pigem flopikettaga.

Peamiselt digitaalsetes fotoaparaatides kasutatavad flash-mälud on küll füüsiliselt vastupidavad, kuid nendele kirjutamise kordade arv on piiratud, viies varem või hiljem vigade tekkimiseni.

Pikajaliseks säilitamiseks peab kasutama kvaliteetseid CD-toorikuid. Testide põhjal usaldusväärseks tunnistatud tootjate nimekirja leiab rahvus­arhiivi juhendist CD-R kasutamise kohta arhiivinduses.

Digitaalarhiivi säilimise huvides tuleks CD-plaate regulaarselt uutele ketastele ümber kopeerida, seda veel siis, kui andmete lugemine plaadilt veel vigadeta õnnestub, sest nende tekkimisel ongi juba tegemist info kadumisega. Reeglina tuleks andmed ümber kirjutada iga viie aasta tagant.

Arhiivi tuleb kindlasti hoida ühtlase temperatuuriga jahedas ruumis, kõige halvemini mõjub andmekandjale päikesepaiste, mis võib kehvemal toorikul CD lugematuks muuta juba paari tunni jooksul.

Lisaks andmekandjale peab digitaalsel arhiveerimisel tingimata tähelepanu pöörama ka formaadile, milles faile säilitatakse. Failiformaadi valikul tuleb eelistada selliseid, mille avamiseks arvutis pole vaja ühte kindlat programmi, mille olemasolus aastate pärast ei saa kindel olla.

Autor: Andres Palm