Kuninglikud lauljad taas Eestis

Juba üle 30 aasta on ansambel The King?s Singers vaimustanud publikut üle maailma oma sarmi, teravmeelsuse ja võrratu musikaalsusega. Igast aastast umbes poole veedavad lauljad ratastel, esinedes maailma eri paikades. Eksootilisemate kohtade nimistus on Newfoundlandi ja Brasiilia kõrval ära märgitud ka Eesti.

Pärast ansambli esimest esinemist Eestis koorifestivalil ?Tallinn ?94? kirjutas muusikateadlane Merike Vaitmaa: ?Kõlailu ja ?ühtlus, muusikaline peenviimistlus ühes teksti mõttest lähtuvate häälevärvidega, mille varu on lõpmata rikkalik ? kõik on täiuslik, aga neid kuulates ja vaadates usud, et niimoodi laulda on kõige kergem asi maailmas.?

Lummus pole kadunud ka ansambli järgmiste külaskäikudega, kus eriti on oodatud ja nauditud elegantselt mõjuvat kirjut seadete buketti biitlitest klassikani, mille ettekandes on tubli annus parodeerivat teatraalsust ja sooja huumorit, iga vokaalne ja miimiline nüanss täpselt paika pandud.

Selline puhtinimlik kategooria nagu huumorimeel tundubki olevat nende unikaalsuse ja imago peategija. Lisaks haruldane kontakt publikuga, milles on oma osa kohalikus keeles kommentaaridel.

Inglise kooritraditsioon on umbes neli korda vanem kui eestlastel ja põhineb kirikukooridel. Laulmisviisile on omane instrumentaalne kergus ja nõtkus. Ka ansambli The King?s Singers lauljad olid lastena kooripoisid. Maast madalast saadud ansamblilaulu kogemus ja ideaalselt ansamblisse sulanduvad hääled vormivad kuuiku otsekui üheks pilliks.

Ansambli repertuaar on tavatult mitmekesine. Alustanud omal ajal renessanssmuusikast, hakkas The King?s Singers kavasse võtma ja tellima teoseid ka nüüdisautoritelt ning tegema kergema muusika seadeid.

Kuninglike lauljate püsirepertuaaris on muu hulgas Tormise ja Valgre muusikat. Virtuoossus, mida nad kõike seda esitades ilmutavad, on haruldane.

Seekord alustavad nad Eestis kava inglise renessanssmuusikaga.

Inglise muusika õitsenguaja teostele on raske leida täiuslikumat esitust!

Seejärel laulab The King?s Singers hispaania muusikat 16. sajandi vallutajate ajastust ning helitöid 19. sajandi I poole nn inglise uusrenessansi perioodist.

Tartus ja Pärnus on kavas ka Lõuna-Aafrika rütmide ja viiside arran?eeringud, siin varemgi kõlanud Stanley Glasseri maagiliselt mõjuv tsükkel ?Lalela Zulu? (?Kuula Zulu asju?), mis kirjeldab mustade elu erinevaid aspekte.

Tallinna publik saab aga kuulata John McCabe?i teost ?Scenes in America Deserta? (?Stseenid Ameerika kõrbes?), mis valminud King?s Singersi enda tellimusel.

Helilooja sõnul on tema muusika eesmärk anda edasi mitmekesisust ja lummust, mida kõrbemaa tema jaoks tähendab.

Nagu tavaks, lõpetab King?s Singers kava valikuga kergemast repertuaarist, mis sisaldab rahvalaulude, spirituaalide, igihaljaste meloodiate, lava- ja linateoste muusikapalade ning tänapäeva poplaulude seadeid. Nii et maiuspalu on tulemas igale maitsele.

Ansambli The King?s Singers vokaalkunsti kõrgpilotaa?iga algav festival jätkub kümne päeva jooksul parima muusikaga parimas esituses. Briti vokaalsekstett annab esinemisjärje üle kaasmaalastele Monica Huggettile ja ansamblile Sonnerie, kelle esituses saab ajastu instrumentidel nautida teoseid triosonaadi kuldajastust. Muide, nende Biberi viiulisonaatide CD võitis 2002. aastal Gramophone?i auhinna.

Napoli muusikat ? 16.?18. sajandi itaalia villanellasid, tarantellasid ja laule ? saab kuulata Itaaliast külla sõitnud Neapolis Ensemble?i esituses.

Jumalike hümnide esitamiseks on ühinenud inglise tenor Ian Honeyman, soome klavessinist Aapo Häkkinen ja meie Peeter Klaas viola da gamba?l. Baroki suurmeistrite Bachi ja Vivaldi loomingut esitavad aga Moldovast pärit ameerika pianist Alexander Paley, maailma juhtivaid flöödisoliste Patrick Gallois Prantsusmaalt ning Andres Mustonen koos eesti muusikuist festivaliansambliga.

Meie armastatuima talvefestivali algataja ja kunstiline juht Andres Mustonen on veel mitme kontserdi pulsiandja. Üheskoos avavad Hortus Musicus ja rootsi solistid Susanne Ryden ja Mikael Bellini ukse maagilisse ooperimaailma. Hortus Musicus ja Eesti Rahvusmeeskoor esitavad koostöös valminud kava ?Prohvetlik ettekuulutus? Madalmaade kompositsioonikoolkonna tähtsaima esindaja Orlando di Lasso loomingust. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja segakoor Latvija esituses tuleb aga ettekandele barokiaja ühe tuntuma helilooja Georg Friedrich Händeli oratoorium ?Saalomon?. See on lugu juutide kolmandast suurest kuningast, juudi rahva kannatustest ja vabadusvõitlusest.

Solistidena astuvad publiku ette sopranid Anu Komsi ja Piia Komsi Soomest, Dita Kalnina Lätist, vene kontratenor Oleg Bezinski, iiri tenor Niall Chorell ja eesti bassilaulja Andrus Mitt.

Festivali lõpetab särav kava ?Veneetsia missa? Püha Markuse kirikuga seotud heliloojate muusikast. Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja inglise vanamuusikaansambel His Majestys Sagbutts and Cornetts Paul Hillieri juhatusel.

Autor: Kersti Inno