Pankadele maal konkurentsi pakkuvad hoiu- ja laenuühistud ootavad Riigikogult seadusemuudatust, mis võimaldaks neil pakkuda täiemahulist pangateenust.
Maal, kus puudub sularahaautomaat ja pangakontor, sobib alternatiiviks Euroopa riikides laialt levinud hoiu- ja laenuühistu vorm. Paraku ei võimalda Eesti seadused siiani ühistutel piisavas ulatuses pangateenuseid osutada. Praegu tegutseb Eestis kümmekond hoiu-laenuühistut, kirjutab Postimees.
«Lugesime kokku, et Eestis on 124 valda, kus ei ole ühtegi sularahaautomaati. Seal elab aga ligi 200 000 inimest, kes tahaksid samuti rahaga opereerida,» rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Käärma.
Tema sõnul saaksid hoiu-laenuühistu pangateenuseid kasutada nii üksikisikud kui ka väikeettevõtted. Käärma sõnul on Põllumajandus-Kaubanduskoda valmistanud seepärast ette hoiu- ja laenuühistute seaduse muudatuse eelnõu, millega soovitaksegi kõrvaldada seadusest tulenevad takistused hoiu-laenuühistute loomiseks.
«Praegu võetakse meilt intresside pealt näiteks tulumaksu,» ütles Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Linda Sossi.
Tema sõnul soovivad ühistud eelnõuga pangateenuste täiemahulise pakkumise õigusi, samuti riigilt krediiti Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.
Riigikogu maaelukomisjoni esimees Jaanus Marrandi ütles, et peab selle teema arutamist komisjonis tähtsaks.
«Meie võtsime härjal sarvist kinni,» kommenteeris Marrandi hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõud. «Kõik kohalolnud liikmed tõdesid, et pangateenuste olukord ei ole maal kiita,» märkis ta.
Seotud lood
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.