- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,06%892,99
- OMX Tallinn−0,53%2 070,14
- OMX Vilnius0,36%1 203,95
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,48%8 817,21
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,24
- OMX Baltic−0,4%300,09
- OMX Riga−0,06%892,99
- OMX Tallinn−0,53%2 070,14
- OMX Vilnius0,36%1 203,95
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,48%8 817,21
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandjad on jätnud oma ärisaladused saatuse hoolde
Äripäeva meelest on tööandjad läinud liiale konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse seadmisega töötajaile, kitsenduste tegemine töötajaile pärast töösuhte lõppu peaks olema pigem erand kui reegel.
?Konkurentsikeeld peaks puudutama ettevõtte valgekraesid, kes on kursis strateegiliste plaanide, tootearenduse, omahinna kujunemise ja müügihindadega ning kel on ülevaade klientidest,? ütleb tänases Äripäevas tekstiiliettevõtte Baltex 2000 juht Meelis Virkebau. Selles ettevõttes makstakse ka võtmetöötajaile konkurentsikeelu hüvituseks iga kuu teatud protsent palgast.
See on igati normaalne käitumine tööandja poolt. Tänasest leheloost selgub aga ka, et paljud tööandjad kohaldavad kõnealuseid kitsendusi tippjuhist lihttöötajani, sh isegi koristajaile, ning laialdaselt ka pärast töölepingu lõppemist, maksmata eritasu või hüvitist.
Kõigi töötajatega pole mõtet ?igaks juhuks? sõlmida kitsendavate tingimustega lepinguid ? kõik ei tea ettevõtte ärisaladusi. Konkurentsi saavad osutada vaid need töötajad, kes pääsevad saladustele ligi, nagu nendib õigesti ametiühingute jurist Helve Toomla. Pealegi läheks tööandjale kõigile piirangute seadmine väga kulukas, sest igaühele tuleks töölt lahkumisel maksta hüvitist või juba töötamise ajal palgale lisaks eritasu.
Eritasu maksmine annab tööandjale kindluse, et tema ärisaladused ei jõua konkurendini ? infolekke korral saab ta raha tagasi nõuda, lisaks on ette nähtud leppetrahvid lepingu rikkujale.
Töövõtjale on aga hüvitis eluliselt tähtis, sest konkurentsikeeld pärast töölepingu lõppemist tähendab töövõtjale sisuliselt lepingus määratud ajaks pealesunnitud töötust. Eesti on väike ja samal erialal jätkamiseks ongi sageli ainus võimalus end sisse seada ?vana? tööandja konkurendi juures. Teine võimalus töö leidmiseks on õppida selgeks uus amet, ent seegi nõuab aega ja ka raha. Samas ei saa keegi sundida inimest loobuma oma elukutsest.
Kui tööandja on huvitatud, et tema ärisaladus ei jõuaks konkurendini, ei ole tal teist lahendust kui kinni maksta endise töötaja vaikimine.
Üldjuhul tööandjad maksavad küll võtmeisikuile ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi mitteosutamise eest eritasu, kuid tavatöötajaile samade kitsenduste eest mitte. Seda võivad teadlikumad töötajad hakata ära kasutama ja tööandjalt töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu tagantjärele hüvitise sisse nõuda. Näiteks võiksid seda teha füüsilisest isikust postiljonid, kellele Eesti Post eritasu ei maksa.
Veelgi enam, jättes hüvitise või eritasu kitsenduste eest töölepingus kindlaks määramata või maksmata, riskib tööandja ka ärisaladuste ilmsikstulekuga. Kuna tööandja pole seadust täpselt järginud, ei saa ta nõuda töötajalt ka saladuse pidamist. Kitsendused on sellisel juhul õigustühised. Kui läheb vaidluseks, jääb tööandja alla. Pole mõtet sel viisil riskida.
Tööandjad saavad vältida ebameeldivate olukordade tekkimist, tehes endale selgeks mõned lihtsad asjad ? keda nad näevad enda konkurentidena, millist infot peavad nad ärisaladuseks, kes töötajaist selle juurde pääsevad ja võiksid kahjustada tööandjate huve. Sellest lähtuvalt tuleks ümber vaadata ka töölepingud. Praegu on suur hulk tööandjaid jätnud oma ärisaladused tegelikult saatuse hoolde.
Autor: ÄP
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele