Hansapanga lahkumisele järgneb börsikrahh

Kui sai ühemõtteliselt selgeks, et Eesti liitub Euroopa Liiduga, oli Hansapanga aktsia ning selle kaudu kogu ülejäänud aktsiaturg peamine kanal, kustkaudu hakkas maailma investeerimisfondide raha siia tulema. Viimase kahe aastaga tuli Eesti aktsiaturule välisraha kokku üle 3 miljardi krooni, neist suurem osa Hansa­panga aktsiatesse.

Tänu oma suurele likviidsusele võrreldes teiste Tallinna, aga ka Riia ja Vilniuse börsidel noteeritud aktsiatega on Hansapanga aktsia erakordne. Tallinna börsil võib mingil määral likviidseks nimetada veel Eesti Telekomi ja võib-olla ka Norma aktsiat ning Leedu Telekomi aktsiat Vilniuse börsil. Aga see on ka enam-vähem kõik. Aga sellest ühest aktsiast on piisanud, et meie aktsiaturule on investeerinud maailma suurim varahaldusfirma Fidelity ja maailma suurim finantsgrupp Citigroup. Tulemuseks on ka see, et pea kõikide Tallinna börsil noteeritud aktsiate hindades on mingi osa Hansa­panga õhku.

Kui Hansapank ära kaob, pole taolistele suurtele finantsgruppidele midagi pakkuda. Ülejäänud Tallinna börsil noteeritud ettevõtted on liiga väikesed, ehk vaid Eesti Energiast võiks aastate pärast saada Hansa­pangaga võrreldav aktsia, kui sedagi. Tallinna Vesi, Tallinna Sadam, Tallink ning ülejäänud ettevõtted, kelle võimalikust börsileminekust on räägitud, Hansapangale alternatiivi ei paku ning suuremad välisinvestorid kaovad siit koos Hansapangaga.

Välisinvestorite lahkumine toob kaasa aktsiate hinna languse, mis meie börsi puhul toob endaga kaasa börsikrahhi. On ju viimaste aastate hinnatõus Tallinna börsil põhjustatud peamiselt või õigemini ainult tänu välisinvestorite aktiivsusele. Kohalikud väikeinvestorid on seni jäänud börsitõusu pealtvaatajaks. Alles viimastel kuudel on ilmnemas mõningaid märke, et kohalikud investorid on eelmise börsikrahhi järgsest pohmellist üle saamas ning esimesed julgevad taas börsile investeerida. Kui aga nüüd tuleb uus tagasi­löök, saab see olema pöördumatu ja edaspidi võib kohalikust aktsiabörsist rääkida vaid minevikus.

Samas võib küsida, kellele ja milleks kohalikku börsi üldse vaja on? Börs on ju ainult koht, kus kohalikud Mõisad, Meeritsad, Lõhmused ja teised rikkurid börsimängudega endale rikkust teenivad. Nii lihtne see muidugi ei ole. Börs on koht, kus saavad kokku investorid, kelleks võiksid olla kõik eraisikud, kellel jääb igapäevasest tegevusest mingi osa vaba raha üle, ja ettevõte, kellele oleks laienemiseks või muuks tegevuseks vaja uusi investeeringuid.

Tõsi ta on, kuna laenuintressid on olnud väga madalad ning reinvesteeritud tulu on meil maksuvaba, siis neid ettevõtteid, kellel on börsi kaudu raha vaja, pole viimastel aastatel kuigi palju olnud. Ka Soomes pole olnud viimase viie aasta jooksul ühtegi avalikku esmaemissiooni ehk IPOt. Seetõttu pole ettevõtetele tänase seisuga börsi tõesti väga vaja olnud.

Samas ulatub eestlaste (nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute) börsiettevõtete aktsiainvesteeringute koguväärtus tänase seisuga umbes 5?6 miljardi kroonini, millele lisandub 4 miljardit krooni riigile kuuluvate Eesti Telekomi aktsiate näol. Pärast Hansapanga börsilt lahkumist pole seda raha nendel inimestel, kes ise ettevõtlusega ei tegele, mitte kuhugi investeerida ja see raha voolab suures osas välismaale.

Seega pärast Hansapanga börsilt kadumist hakkavad eestlased üha enam investeerima Nokia, Ericssoni, Microsofti ja Coca-Cola aktsiatesse. Koha-likele ettevõtetele, kel rahvusvahelistelt rahaturgudelt lisaraha saamine on raskendatud või võimatu, jäävad kõrgemate laenuintresside korral vaid tühjad näpud.

Autoril on 792 Hansapanga aktsiat.