• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti viis aprillis läbi tõelise maksureformi

    Eesti on astunud julge maksupoliitilise sammu, mis ühest küljest parandab Eesti positsiooni riikidevahelises maksukonkurentsis, kuid teisalt avab meie oma riigieelarve maksulaekumised maksukonkurentsi tõmbetuultele.
    Tegemist on niivõrd olulise muudatusega Eesti maksupoliitika rahvusvahelisel suunal, et see väärib kindlasti maksureformi nimetust, erinevalt arutelust, kas maksumäär peaks langema ühe või kahe protsendi võrra aastas.
    Riigikogu võttis 20. aprillil vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis peamiselt puudutavad Eesti maksumaksjate ettevõtlust ja investeeringuid väljaspool Eestit ning millest enamik hakkab kehtima tagasiulatuvalt 2005. aasta algusest.
    Muudatuste põhisisu seisneb selles, et kui Eesti juriidilised isikud jaotavad dividende välisriigis teenitud ja maksustatud kasumite arvel, siis selliseid dividende ei maksustata Eestis enam tulumaksuga. Eestis seni topeltmaksustamise ärahoidmiseks kasutatud nn krediidimeetod põhines kapitali ekspordi neutraalsuse põhimõttel. See tähendab, et kodu- ja välisriigist saadud tulud maksustati ühetaoliselt ning see süsteem ei takistanud ega ka motiveerinud investeerimist väljapoole koduriiki.
    Kui välisriigi maksumäär oli juhtumisi madalam, siis koduriigis pidi vahe kinni maksma. Näiteks kui Eesti osaühing teenis Lätis 100 krooni kasumit ja maksis 15 krooni Läti tulumaksu, siis selle kasumi jaotamisel Eesti osaühingu osanikule (enne 2005. aastat) pidi Eesti osaühing maksma Eestis lisaks 11 krooni Eesti tulumaksu ning osanikule jäi 74 krooni.
    Eesti poolt topeltmaksustamise ärahoidmiseks edaspidi kasutatav nn vabastusmeetod on paremini kooskõlas ELi ühisturu põhimõtetega ja põhineb kapitali impordi neutraalsuse põhimõttel. See tähendab, et koduriik ei maksusta enam teist korda välisriigist saadud tulusid, kuna välisriigis on juba maks tasutud. See jätab välisriigile maksumäärade ja maksusoodustuste pakkumisel vaba valiku ning samas lubab koduriigi maksumaksjatel välisturgudel konkureerida võrdsetel tingimustel sealsete maksumaksjatega.
    Kui enne näiteks toodud Eesti osaühing teenib nüüd Lätis 100 krooni kasumit ja maksab 15 krooni Läti tulumaksu, siis kasumi jaotamisel Eesti osaühingu osanikule (alates 2005. aastast) ei pea Eesti osaühing enam Eestis tulumaksu maksma ning õnnelikule osanikule jääb 85 krooni. Siit tuleneb oluline järeldus ? Eesti ettevõtjal, kes soovib kasumit jaotada, on nüüd soodsam teenida kasumit seal, kus maksumäär on madalam.
    Arvestades ainuüksi maksukonkurentsi ELi sees, pakub uus olukord Eesti maksumaksjatele hulgaliselt uusi võimalusi ja väljakutseid, mis ongi ELi ühisturu üks eesmärke. Samuti parandab vabastusmeetodi rakendamine Eesti maksusüsteemi rahvusvahelist konkurentsivõimet ning avab esimest korda Eestile reaalse võimaluse pakkuda konkurentsi Hollandile ja Luksemburgile väljastpoolt ELi tulevate investeeringute tegemiseks, näiteks holding-ühingu asukoha valikul.
    See tähendaks, et näiteks USA investeeringud suunatakse Eestisse ning siit edasi teistesse Euroopa riikidesse, ehk läbi Eesti hakkaks voolama raha, mis muidu siia kunagi poleks tulnud. Selle võimaluse realiseerimiseks oleks küll vaja veel muudatusi Eesti investeerimiskeskkonnas, sh maksuhalduri siduvad eelotsused, kiiremad ja lihtsamad äriregistri toimingud ning selgemini väljendatud poliitiline tahe ses valdkonnas riigina konkurentsivõimeline olla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Sõja risk on nafta hinna ajanud seitsme aasta tipptasemele
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Nafta hind on tõusnud viimase seitsme aasta tipptasemele, mida analüütikud põhjendavad sõja puhkemise riskiga Ukrainas.
Rahvusvaheline kullerfirma DHL Express: kogu kullerteenuse sektor on tugevas arengu- ja kasvufaasis
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.