Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti viis aprillis läbi tõelise maksureformi

    Eesti on astunud julge maksupoliitilise sammu, mis ühest küljest parandab Eesti positsiooni riikidevahelises maksukonkurentsis, kuid teisalt avab meie oma riigieelarve maksulaekumised maksukonkurentsi tõmbetuultele.
    Tegemist on niivõrd olulise muudatusega Eesti maksupoliitika rahvusvahelisel suunal, et see väärib kindlasti maksureformi nimetust, erinevalt arutelust, kas maksumäär peaks langema ühe või kahe protsendi võrra aastas.
    Riigikogu võttis 20. aprillil vastu tulumaksuseaduse muudatused, mis peamiselt puudutavad Eesti maksumaksjate ettevõtlust ja investeeringuid väljaspool Eestit ning millest enamik hakkab kehtima tagasiulatuvalt 2005. aasta algusest.
    Muudatuste põhisisu seisneb selles, et kui Eesti juriidilised isikud jaotavad dividende välisriigis teenitud ja maksustatud kasumite arvel, siis selliseid dividende ei maksustata Eestis enam tulumaksuga. Eestis seni topeltmaksustamise ärahoidmiseks kasutatud nn krediidimeetod põhines kapitali ekspordi neutraalsuse põhimõttel. See tähendab, et kodu- ja välisriigist saadud tulud maksustati ühetaoliselt ning see süsteem ei takistanud ega ka motiveerinud investeerimist väljapoole koduriiki.
    Kui välisriigi maksumäär oli juhtumisi madalam, siis koduriigis pidi vahe kinni maksma. Näiteks kui Eesti osaühing teenis Lätis 100 krooni kasumit ja maksis 15 krooni Läti tulumaksu, siis selle kasumi jaotamisel Eesti osaühingu osanikule (enne 2005. aastat) pidi Eesti osaühing maksma Eestis lisaks 11 krooni Eesti tulumaksu ning osanikule jäi 74 krooni.
    Eesti poolt topeltmaksustamise ärahoidmiseks edaspidi kasutatav nn vabastusmeetod on paremini kooskõlas ELi ühisturu põhimõtetega ja põhineb kapitali impordi neutraalsuse põhimõttel. See tähendab, et koduriik ei maksusta enam teist korda välisriigist saadud tulusid, kuna välisriigis on juba maks tasutud. See jätab välisriigile maksumäärade ja maksusoodustuste pakkumisel vaba valiku ning samas lubab koduriigi maksumaksjatel välisturgudel konkureerida võrdsetel tingimustel sealsete maksumaksjatega.
    Kui enne näiteks toodud Eesti osaühing teenib nüüd Lätis 100 krooni kasumit ja maksab 15 krooni Läti tulumaksu, siis kasumi jaotamisel Eesti osaühingu osanikule (alates 2005. aastast) ei pea Eesti osaühing enam Eestis tulumaksu maksma ning õnnelikule osanikule jääb 85 krooni. Siit tuleneb oluline järeldus ? Eesti ettevõtjal, kes soovib kasumit jaotada, on nüüd soodsam teenida kasumit seal, kus maksumäär on madalam.
    Arvestades ainuüksi maksukonkurentsi ELi sees, pakub uus olukord Eesti maksumaksjatele hulgaliselt uusi võimalusi ja väljakutseid, mis ongi ELi ühisturu üks eesmärke. Samuti parandab vabastusmeetodi rakendamine Eesti maksusüsteemi rahvusvahelist konkurentsivõimet ning avab esimest korda Eestile reaalse võimaluse pakkuda konkurentsi Hollandile ja Luksemburgile väljastpoolt ELi tulevate investeeringute tegemiseks, näiteks holding-ühingu asukoha valikul.
    See tähendaks, et näiteks USA investeeringud suunatakse Eestisse ning siit edasi teistesse Euroopa riikidesse, ehk läbi Eesti hakkaks voolama raha, mis muidu siia kunagi poleks tulnud. Selle võimaluse realiseerimiseks oleks küll vaja veel muudatusi Eesti investeerimiskeskkonnas, sh maksuhalduri siduvad eelotsused, kiiremad ja lihtsamad äriregistri toimingud ning selgemini väljendatud poliitiline tahe ses valdkonnas riigina konkurentsivõimeline olla.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.