Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riistvaramuredest vabastab renditeenus

    Riistvararent on võimalik ja mujal maailmas ka loomulik.
    Kui heita pilk mõne keskmise firma arvutiparki, siis leiab sealt tavaliselt eest paljude põlvkondade tehnikat. Mõni asi on värskelt ostetud, mõni nii vana, et keegi ei mäletagi, millal ta soetati.
    Sellises olukorras on raske selgitada, kust tekivad probleemid ? riistvaraga tuleb tegeleda ükshaaval ja põhitegevus kulub tulekahjude kustutamisele: kui midagi katki läheb, siis vahetatakse välja. See tähendab ka ootamatuid väljaminekuid, milleks on vaja vaba raha.
    Tegelikult saab ka lihtsamalt. Näiteks rentides. Enamik ettevõtteid rendib ju palju asju ? kontoripinda, autosid, miks mitte rentida ka IT-riistvara.
    Riistvara rentimisel on küsimus finantseerimises. Üldjuhul teevad seda pangad. Aga leidub ka spetsiaalseid firmasid, kes aitavad arvutite ja selle juurde käiva tehnika rendil. Eestis näiteks teevad seda 3 Step IT, kes pakub lisaväärtust kogu tehnika elutsükli jooksul: hankimist, haldamist ja realiseerimist.
    3 Step IT müügijuhi Aivar Krausi sõnul on USAs renditud riistvara 50% ringis, Eestis veel vaid 10%. ?Suurim probleem on vana tehnika realiseerimine,? nendib Kraus. ?Palju toob ettevõttele sekeldusi soov omada kiiresti vananevat IT-tehnikat. Rentides aga kasutab firma seadmeid tavaliselt kolm aastat ja seejärel ostetakse need tagasi, kontoritesse tuuakse aga uued seadmed, millel jälle garantiiaeg alanud.?
    Vanade seadmete utiliseerimisega tegeleb 3 Step IT ise, pakkudes lisaks rendile lisaväärtusena vana tehnika väljaostmist.
    Serveritega on keerulisem, sest firma ostab serveri tavaliselt oma erivajadustest lähtuvalt ja seda on hiljem raskem välja vahetada kui muud riistvara. Vanad arvutid aga saab vastav firma kohendada ja anda kasutamiseks näiteks koolidele või müüa eraisikutele. Iga ette­võte ise peaks oma vana tehnika kuulutustelehe kaudu müümisega asjatult palju aega kulutama, sel ajal saaks teha midagi kasulikumat.
    Serveri puhul on mugavaks alternatiiviks see teenusepakkuja administreerida anda ja hoida serverikeskuses ? sellisel juhul saab ka näiteks serveri tarkvaralitsentse vastavaid litsentseerimismeetodeid kasutades rentida, mis on firmale veelgi paindlikum lahendus.
    Serveri riistvara võib rentida serveriteenuse pakkuja käest, siis vastutab teenuse osutaja ka selle toimimise eest.
    Kui personaalarvutite hooldus ja võrguhaldus siia juurde lisada, siis firma ise võib tegeleda ainult oma äriasjadega, sest IT-infrastruktuur on teenusepakkuja hallata.
    Riistvara juurde käivat tarkvara on võimalik rentida vastavalt tarkvara tootja litsentseerimise ja rentimise poliitikale.
    ?Kuna tarkvaraga saab hankida tegelikult ainult kasutamise õiguse (olgugi et ostes saab selle eluaegseks või igaveseks), ei tohiks tarkvara kasutus­rendile võtta,? selgitab MicroLinki projektijuht Tarmo Pruunes. ?Kui lugeda EULA lepingut, mida tavaliselt ei loeta, siis selle jaoks on Microsoftil OSL-litsents.?
    Firma laienedes ostetakse erinevatel aegadel juurde uut tehnikat, samal ajal olemasolev vananeb.
    Ühel hetkel on arenevas firmas saabunud suur segadus: osa riistvarast on ääretult vana, võrk näeb välja nagu sasipundar ? erinevad võrgu jagamise seadmed segamini ja igal pool vedeleb kümneid seadmeid, mille otstarvet keegi täpselt ei mäletatagi.
    Küll ei saa keegi printida, siis jälle pole võrku, siis on arvuti aeglane, erinevad tarkvara­versioonid erinevatest aastatest ei ühildu omavahel.
    ?Nüüd on firmal kaks valikut: kas ta jätkab samamoodi kui varem, et kustutab tulekahjusid, ostes ükshaaval seda, mida on kindlasti vaja täiendada või standardiseerib kogu infrastruktuuri ? arvutid, võrgu, serverid, rentides kõik ja makstes kindlat kuutasu,? selgitab Tarmo Pruunes alternatiivseid võimalusi.
    ?Loomulikult ei pea välja vahetama seda, mis on äsja ostetud, aga üsna tõenäoliselt on vaja välja vahetada üsna märkimisväärne osa ITst.?
    Alati pole olukord ka nii hull, kui aga on tekkinud vajadus välja vahetada, on mõistlik uut riistvara ja tarkvara hankida mitte ainult välja ostes, vaid kaaluda alternatiive: renti, liisingut või täielikku teenuse sisseostmist ehk tegevuse firmast väljaviimist teenusepakkuja juurde.
    Mida rohkem asju korraga rentida, seda suurem on võit. Kuid loomulikult pole piire ka üksikult rentides.
    ?Firma võib iga hetk omale arvuteid juurde tellida, kui on paindlik leping,? selgitab Aivar Kraus. Nii võib suvalisel hetkel üksikuid seadmeid rendilepingule juurde lisada. Kui firmas on palju vaba raha, võib suuri oste teha ka siis, kui on vaja juurde osta palju IT-seadmeid korraga. Samas teab iga finantsjuht, et üsna mõttetu investeerida suuri summasid asjadesse, mis kolme aasta pärast maksavad 10% oma esialgsest väärtusest. Üks võimalus on rent ja riistvarateenused, mis aitavad ühekordseid kulutusi vähendada ja ka hoolduse firmast välja viia, olles kogu aeg uusima tehnika kasutaja ja saades spetsialistide toe kogu riist­vara tööshoidmiseks neid endale palkamata. Liialdada ei maksa kunagi ? nii on USAs juba firmasid, kes ostavad sisse praktiliselt kõik peale juhtimise ja müügi. Kuid IT-alal, kui see pole ettevõte põhitegevusala, võib rent meeldida nii finants- kui ka IT-juhile.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soomlase ostujõud prantsatas 2009. aastasse
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Erdogani võit kergitas Istanbuli börsi ja viis Türgi liiri rekordmadalale
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Milline on ettevõtte tulevikukindluse valem?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Maxima laenab pankadelt 100 miljonit
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Eesti parim juht hankis USAs oma idufirma jaoks teedeehitusäri salainfot
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.