• OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
  • OMX Baltic−0,37%317,41
  • OMX Riga−0,25%990,82
  • OMX Tallinn−0,14%2 254,86
  • OMX Vilnius−0,27%1 490,18
  • S&P 500−1,82%7 580,07
  • DOW 30−1,09%51 770,31
  • Nasdaq −2,86%25 437
  • FTSE 1000,07%10 729,78
  • Nikkei 225−2,12%63 290,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,18
Riistvararent on võimalik ja mujal maailmas ka loomulik.
Kui heita pilk mõne keskmise firma arvutiparki, siis leiab sealt tavaliselt eest paljude põlvkondade tehnikat. Mõni asi on värskelt ostetud, mõni nii vana, et keegi ei mäletagi, millal ta soetati.
Sellises olukorras on raske selgitada, kust tekivad probleemid ? riistvaraga tuleb tegeleda ükshaaval ja põhitegevus kulub tulekahjude kustutamisele: kui midagi katki läheb, siis vahetatakse välja. See tähendab ka ootamatuid väljaminekuid, milleks on vaja vaba raha.
Riistvara juurde käivat tarkvara on võimalik rentida vastavalt tarkvara tootja litsentseerimise ja rentimise poliitikale.
?Kuna tarkvaraga saab hankida tegelikult ainult kasutamise õiguse (olgugi et ostes saab selle eluaegseks või igaveseks), ei tohiks tarkvara kasutus­rendile võtta,? selgitab MicroLinki projektijuht Tarmo Pruunes. ?Kui lugeda EULA lepingut, mida tavaliselt ei loeta, siis selle jaoks on Microsoftil OSL-litsents.?
Firma laienedes ostetakse erinevatel aegadel juurde uut tehnikat, samal ajal olemasolev vananeb.
Ühel hetkel on arenevas firmas saabunud suur segadus: osa riistvarast on ääretult vana, võrk näeb välja nagu sasipundar ? erinevad võrgu jagamise seadmed segamini ja igal pool vedeleb kümneid seadmeid, mille otstarvet keegi täpselt ei mäletatagi.
Küll ei saa keegi printida, siis jälle pole võrku, siis on arvuti aeglane, erinevad tarkvara­versioonid erinevatest aastatest ei ühildu omavahel.
?Nüüd on firmal kaks valikut: kas ta jätkab samamoodi kui varem, et kustutab tulekahjusid, ostes ükshaaval seda, mida on kindlasti vaja täiendada või standardiseerib kogu infrastruktuuri ? arvutid, võrgu, serverid, rentides kõik ja makstes kindlat kuutasu,? selgitab Tarmo Pruunes alternatiivseid võimalusi.
?Loomulikult ei pea välja vahetama seda, mis on äsja ostetud, aga üsna tõenäoliselt on vaja välja vahetada üsna märkimisväärne osa ITst.?
Alati pole olukord ka nii hull, kui aga on tekkinud vajadus välja vahetada, on mõistlik uut riistvara ja tarkvara hankida mitte ainult välja ostes, vaid kaaluda alternatiive: renti, liisingut või täielikku teenuse sisseostmist ehk tegevuse firmast väljaviimist teenusepakkuja juurde.
Mida rohkem asju korraga rentida, seda suurem on võit. Kuid loomulikult pole piire ka üksikult rentides.
?Firma võib iga hetk omale arvuteid juurde tellida, kui on paindlik leping,? selgitab Aivar Kraus. Nii võib suvalisel hetkel üksikuid seadmeid rendilepingule juurde lisada. Kui firmas on palju vaba raha, võib suuri oste teha ka siis, kui on vaja juurde osta palju IT-seadmeid korraga. Samas teab iga finantsjuht, et üsna mõttetu investeerida suuri summasid asjadesse, mis kolme aasta pärast maksavad 10% oma esialgsest väärtusest. Üks võimalus on rent ja riistvarateenused, mis aitavad ühekordseid kulutusi vähendada ja ka hoolduse firmast välja viia, olles kogu aeg uusima tehnika kasutaja ja saades spetsialistide toe kogu riist­vara tööshoidmiseks neid endale palkamata. Liialdada ei maksa kunagi ? nii on USAs juba firmasid, kes ostavad sisse praktiliselt kõik peale juhtimise ja müügi. Kuid IT-alal, kui see pole ettevõte põhitegevusala, võib rent meeldida nii finants- kui ka IT-juhile.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele