Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gaasiautode levikut takistab tanklate vähesus

    Bensiini ja diislikütuse kasvavad hinnad panevad autoomanikke otsima alternatiive, üks üha enam populaarsust koguv variant kulude kokkuhoiuks on varustada auto gaasiseadmega. Paraku on siin paar takistavat asjaolu: hea gaasiseade nõuab korraga üsna suure summa väljakäimist ja mitte igaühel ei ole seda kohe tagataskust võtta. Teiseks ei ole Eestis kuigi palju neid tanklaid, kust gaasi tankida saab. Kogu vabariigis on neid veidi üle kümne, keskmiselt vaid üks maakonna kohta.
    Odavam gaasiga sõita muidugi tuleb. Piisab kasvõi sellest, et võrrelda ühe liitri gaasi ja ühe liitri bensiini hinda. Kui liiter gaasi maksab tanklas 7.50 ja 95 liiter 14.70, on rahaline kokkuhoid gaasi kasuks eriti nähtav. ?Isegi arvestades gaasi veidi suuremat kulu (10?15 protsenti) võrreldes bensiiniga ning gaasiseadme enda ja tema paigaldamise hinda, tuleb gaasi kasutamine pikema perioodi lõikes ikkagi odavam,? kinnitab autodele mõeldud gaasiseadmete sissetooja, Pärnu firma Ecotrans OÜ juhataja Ove Pärtelson.
    Nii näiteks hoiab gaasiseadmega varustatud Peugeot? väikekaubik praeguste kütusehindade juures kokku saja kilomeetri kohta 48 krooni ja 60 senti. Umbes 3000 kilomeetrise igakuise läbisõidu korral tuleks gaasiseadme hankimisele ja paigaldamisele tehtud 18 500kroonine kulutus tagasi 13 kuuga, sealt edasi on Ove Pärtelsoni sõnul autoomaniku jaoks tegu juba selge kokkuhoiuga.
    Pärtelson leiab, et gaasiseadmetega varustatud autode hulk Eestis on veel väga väike, ulatudes vaid paari tuhande masinani.
    ?Rusikareegel on, et gaasiseadmega autosid võiks olla umbes viis protsenti bensiinimootoriga autode üldarvust ehk siis Eestis umbes 15 000?20 000 autot,? kinnitab Pärtelson. Mujal maailmas on gaasiseadmega autod umbes kaheksal miljonil autoomanikul, selliste autode arv suureneb väidetavalt 12?15 protsenti aastas.
    On veel üks probleem, mis gaasiseadmete levikut piirab ? inimeste kõhklus nende jaoks tundmatu tehnika ees. Nii levivad legendid sellest, et mootor kulub gaasil sõites kiiremini, kuid Pärtelsoni sõnul sellel legendil tegelikku alust ei ole. Samuti pole tema sõnul väike võimsuse kadu tegelikult märgatav.
    Gaasiseadet valides tasub aga meeles pidada, et sõiduautole paigaldataval gaasiseadmel peab olema sertifitseerimistunnistus ning E-märgistus. ?Kui seade on paigaldatud, peab sõiduk läbima registreerimiseelse ülevaatuse. Registreerimiseelse ülevaatuse käigus kontrollib ARK spetsialist ka gaasiseadme dokumente. Vastav märge tehakse registriandmetesse ja antakse välja uus registreerimistunnistus,? kinnitab ARK pressiesindaja Jaana Torn. Riigilõiv on selle toimingu eest 200 krooni.
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tänane börsipäev keerleb Föderaalreservi õhtuse otsuse ümber
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
Tänane börsipäev on kantud õhtusest Föderaalreservi intressimäärade tõstmise otsusest ning sellele eelnevatest-järgnevatest sõnumitest ja sündmustest.
EfTENi kinnisvarafond kaotas kasumit, Arakas ootab ebakindluse jätkumist
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
EfTEN Real Estate Fund III kasvatas eelmisel aastal nii müügitulu kui ka üüritulu, kuid ettevõtte kasum vähenes.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Saksamaa asemel uued diilid: Euroopa ostab sõjarelvi hoopis mujalt
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Raadiohommikus lilleärist, pankrottidest ja Ukraina reklaamiturust
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.
Veebruarikuu esimeses raadiohommikus räägime algavast lillemüügi kõrghooajast. Tulekul on sõbrapäev ja naistepäev, mis on lillemüüjate jaoks aasta tippsündmused. Kuidas lillekasvatuse äri on kõrgete energiakuludega toime tulnud ja millised on lillemüügi trendid, arutame Rikets Lillede peaagronoomi Getriin Hermliniga.

Olulisemad uudised

Üle saja Eesti ettevõtja lõksus: Valgevene keelab äri müüa Teiste hulgas Silvano, Helmes, Kaamos
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.
Isegi kui tahta Venemaa sõjas osaleva Valgevene ärist väljuda, siis üle saja Eesti ettevõtja jaoks on see nüüd võimatu. Lukašenka valitsus keelab ebasõbralike riikide välisosanikel firmade osalusi võõrandada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.