Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööstuslikult värvitud voodrilaud tagab fassaadile pika eluea
Puitlaudis kui fassaadikattematerjal on kergelt paigaldatav, looduslik, ökonoomne ning mitmekesiseid varieerimisvõimalusi pakkuv.
Eramuehituses paistab täna silma puitfassaadide renessanss ? kaasaegne esteetika uusehitistes ja vanade puitasumite uus hingamine. Ehitaja vaatevinklist on puitlaudisega fassaadide pinnaviimistlus objektil olnud aeganõudev ja kohmakas protsess. Tõhus lahendus on tööstuslikult värvitud voodrilaua kasutamine.
Fassaad on keskkonnatingimuste pideva mõju all, see on kompleks kliima ja ultraviolettkiirguse, mikroorganismide ja keskkonna saastatuse mõjudest.
Kuidas saavutada puitlaudisega kaetud fassaadi hea väljanägemise püsivus ja pikaealisus? Mida peaks teadma ja milliseid nüansse arvestama voodrilaua valikul, viimistlemisel ja paigaldamisel, et ei oleks vaja vaevelda ebasoovitavate tagajärgedega?
Puitfassaadide vastupidavus ilmastikutingimustele sõltub otseselt materjali kvaliteedist ja ehituse konstruktsiooninõuete täitmisest ning suuresti viimistlemisest ehk värvimisest või puidukaitsevahendiga katmisest, sh õigetest töötingimustest.
Välisvoodrilaua materjali valikul on olulisteks näitajateks niiskus, puidu liik ja kvaliteet ning materjali paksus. Profiili kuju ja laua pinnafaktuuri (höövel- või saetud pind) valimisel mängivad oma rolli hoone lähikeskkond ja hoone stiil.
Optimaalne välistingimustes kasutatava materjali niiskus peaks olema 16 ± 2%, mis on lähedane väliskeskkonna tasakaaluniiskusele. Liigniiske puidu kuivades ja ka liiga kuiva voodrilaua niiskuse imades võivad mahumuutused tekitada probleeme: vahed, seinast lahtilöömine, värvi koorumine. Garanteeritud ja ühtlase niiskussisalduse tagab puidu kuivatamine kuivatis.
Välisvoodrilaua materjalina kasutatakse valdavalt kuuske. Kuusepuit niiskub aeglasemalt kui männipuit ja seetõttu on ka niiskusest tingitud mahumuutused. Kuuse eeliseks võib lugeda väiksemat oksa ning ühtlast tooni.
Soovitav on vältida väljalangenud okstega, sissekasvanud koore, vaigulaikude ja -pesade ning mädanikkahjustusega ja ka äärelaudadest hööveldatud materjali, milles leiduvad oksad on reeglina suuremad ning langevad kuivamise ja seinanaelutamise järel lauast välja.
Sageli eiratakse rahalistel kaalutlustel fakti, et paks voodrilaud peab võrreldes õhukesega tunduvalt kauem vastu. Enim ostetakse 18 mm paksuseid laudu, kuigi põhjamaiste standardite järgi peaks välisvoodrilaua paksuseks olema vähemalt 21 mm.
Mis on siis perspektiivis olulisem ? vastupidavus või näiline kokkuhoid?
Värvimisega me kaitseme puitpinda ilmastikutingimuste ja mikroorganismide eest. Kvaliteetse lõpptulemuse eelduseks on tööstuslikult värvitud lauad, mille viimistlemine toimub tehase tingimustes stabiilselt sarnastes oludes.
Igal juhul on vaja voodrilauad viimistleda enne paigaldamist, viimistlemise korraldamine ehitusplatsil on aga küllaltki keeruline. Arvestada tuleb materjali hulgaga (keskmiselt ca 200 m²), ruumivajaduse, ettearvamatute ilmastikuolude ja ajahulgaga, mida on eelnimetatud asjaoludest tulenevalt raske planeerida. Mitte ainult vihmasadu, tolm ja putukad vaid ka värvimine päikesekiirguses (liigintensiivsest kuivamisest tekib pinnale kile ja värv ei kuiva ühtlaselt) mõjutab värvimise tulemust.
Värvitooni valimisel on soovitus ? et olla lõplikult kindel, vaadelge tooni proovitükkidel välistingimustes ja erinevates valgustingimustes. Värvitoon mõjub suurel pinnal erinevalt võrreldes sama värviga värvikaardil. Välisvärvi kaartil olevatele värvitoonidele annavad värvitootjad garantii et need püsivad.
Meil kasutatavad tööstuslikud puitpinna välisvärvid on valdavas enamuses vesialuselised akrülaatvärvid, mis annavad elastse värvikihi. See on oluline puidu mängimise tõttu välistingimustes.
Esmalt lauad krunditakse et tagada viimistlusvärvi parem nakkumine. Puitpinna lõppviimistlus tehakse vesialuselise akrüülaineid sisaldava pigmenteeritud kattevärvi või toonitud puiduimmutusvahendiga ühes või enamas kihis. Sõltuvalt kasutatavast värvist või immutusvahendist on tulemus kas pinda täiesti kattev või siis kumab puidu tekstuur läbi.
NB! Värvitud voodrilaua tellimisel arvestage paigaldusvaruks 10%.
Parim lõpptulemus saadakse tööstuslikult värvitud voodrilaudade veelkordse ülevärvimisega pärast paigaldamist ? see katab laudu kinnitavate naelte pead ja käsitlemisel tekkinud kriimud.
Tähelepanu puitlaudise otstele ? kuna puidu pikisuunas on vee imavuse kiirus ligi 15 korda suurem kui ristisuunas, on lauamaterjali mõõtulõigatud otste täiendav värvimine olulise tähtsusega kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisel.
Töödeldud puitpinna pikk eluiga saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras ? neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend .
Tuulutusvahe distantsliistuga tekitamise nõue on üldtuntud, seejuures on väga oluliseks tuulutusvahe avatus otstest ja sellega õhu vaba läbiliikumise e ventileerimise võimaldamine. Horisontaallaudise korral tagavad tuulutusvahe voodri kinnituslauad. Püstvoodri korral tuleb tuulutusvahe tagamiseks paigaldada lisalauad horisontaalsete kinnituslaudade ja tuuletõkkeplaadi vahele.
Sokkel on võimalikele kahjustustele kõige vastuvõtlikum koht, rolli mängivad pinnaselt üles pritsiv vesi ja seinalt nõrguva vee eemaldumine allservas. Eeliseks on kõrgem sokkel. Laudise alumine serv peab olema lõigatud viltu, nii et moodustub tilganokk.
Lauad kinnitatakse kuumtsingitud naelte või kruvidega! Roostetavatest naeltest tekkivaid ?jooksuoreoole? ei peida ka pahteldamine või peade ülevärvimine, niiskus tungib lõpuks ikkagi läbi.
Naelutamisel otsale liiga lähedalt tekivad lõhed, õige on jätta kinnitus ca 7 cm kaugusele otsast. Tuleb vältida värvipinna vigastamist naelapea ümbruses. Käsihaamriga naelutades tuleks sooritada viimane löök torni kasutades. Kui kasutatakse naelapüstolit, siis jälgida, et löögiinstrumendi ots ei oleks suurem naelapeast. Naelu ei peaks ka liiga sügavale uputama ? pind saab rikutud.
Kui laudade liitekohad ja nurgaühendused on liiga tihedad, soodustab see vee püsimajäämist ja otsast imendumist, samas on tuuldumine piiratud ja risk kahjustuse tekkeks suur.
Siin on otstarbekas lõigatud otsad kindlasti üle värvida ning teha liide vuugiga või katta kattelaudadega.
Autor: Kristjan Saks