Uudised
24. oktoober 2005 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väikeaktsionärile jääb kvaliteetne aktsiaanalüüs kättesaamatuks

?Eestis on kõik börsiettevõtted kõikide pankade kliendid,? sõnas SEB Ühispanga kapitaliturgude divisjoni direktor Jaak Raivo. ?Kui ükskõik kes teeb analüüsi soovitusega müüa mõne börsiettevõtte aktsiaid, siis kommertspanganduse divisjon tahaks ju selle analüütiku lahti lasta,? sõnas Raivo.

See tähendab, et kommertspangad võivad kliendi kohta ainult head öelda, mis pehmelt öeldes räägib vastu igasugusele sõltumatusele. ?Sellist tuge, kus räägitakse ainult headest asjadest, ei ole ka mõtet pakkuda,? lausus Raivo.

Tekkinud olukord sunnib väljundit otsima Lätist-Leedust. ?Hakkame inimesi rohkem valgustama lõunanaabrite turgude osas ? sealsete ettevõtete suhtes on tõenäoliselt ka meie kommertspanganduse divisjonil vähem nurisemist,? lootis Raivo.

Kuigi eraisikute varakus ja väärtpaberikontode arv on kasvanud, võib öelda, et tavainimene ei lähe ise börsile investeerima. ?Pigem teeb ta seda läbi fondide ja kindlustusplaanide,? lausus Trigon Capitali varahalduse osakonna juhataja Kristel Kivinurm-Priisalm.

SEB Ühispangas tuleb üle poole maaklerdivisjoni tehingutest varahaldusest. Arusaadavalt tuleb ka kõige suuremat klienti kõige rohkem toetada. Seetõttu on analüütikute sihtgrupiks peamiselt pankade varahaldusüksused, kust tuleb põhiline nõudlus maaklerdivisjoni toodete järele.

LHV investeerimisteenuste osakonna juhi Kristjan Lepiku hinnangul on põhiprobleem ikkagi selles, et väikeaktsionäri ei peeta piisavalt oluliseks. ?Ma arvan, et analüüs on väikeinvestori jaoks ülioluline, sest muidu kiputakse otsuseid mingite kahtlaste allikate ja kõhutunde järgi tegema,? ütles Lepik.

Oluline on fondijuhile ja väikeinvestorile tehtavad analüüsid lahus hoida. Vastasel korral võib tekkida huvide konflikt.

?Probleemistik on meile tuttav,? sõnas finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli. ?Nõustun, et Eestis, kus spetsialistide ring on suhteliselt kitsas, on huvide konflikti tõenäosus suurem. Huvide konfliktid või võimalik huvide konflikti olukord tuleb deklareerida soovituses.? Siiani on finantsinspektsioon suhelnud soovituste andjatega nendepoolsel initsiatiivil ja nõustanud huvide konflikti deklareerimise puhul.

Ainult pangasisese analüüsi koostamine on seega hõlpsam. Ühes äärmuses võib selline analüüs tähendada lihtsalt fondijuhi enda märkmeid ettevõtete kohta, mis väga sügavuti ei pruugi minna. Sellist infot klientidele kohandada tähendabki analüüsi tegemist kogu selle põhjalikkuse ja formaadiga, sellele kehtivate reeglite ja kvaliteedinõudmistega.

?Analüüs peab olema väga hea, et see ära tasuks, vastasel juhul on see ainult kulu,? sõnas Baltika investorsuhete juht Triin Palge. ?See ongi põhjus, miks paljud tegijad on oma analüüsi hoopistükkis ära lõpetanud.?

Võimalusi analüütikute palkamiseks vähendab ka turu väiksus. Äripäeva andmetel teenib Eesti aktsiate vahendamisega kasumit ainult Hansapank ja Suprema.

Ülejäänud tegijate jaoks on see segment miinuses ning kasumit teenitakse väärtpaberiemissioonide korraldamisega. Seetõttu oleks analüütikute pidamine maakleridivisjonidele täiendav kulu, heal juhul annab ta PR-efekti.

?Analüütik katab tõenäoliselt iseenda palkamise kulud ära,? sõnas Ühsipanga kapitaliturgude divisjoni juht Jaak Raivo.

?Ma saan aru, miks üha vähem ja vähem kaetakse Eesti ettevõtteid. Kui käibeid vaadata, siis üha raskem on ära elada maakleriteenusest, kui sa pakud ka kvaliteetset analüüsi,? ütles Trigon Capitali varahalduse osakonna juhataja Kristel Kivinurm-Priisalm.

Kivinurmi sõnul on teistel Kesk-ja Ida-Euroopa turgudel olukord täpselt samasugune. ?Kaetakse suurettevõtteid, mis meie mõistes on Hansapank ja Telekom,? sõnas ta.

Ülejäänud on juba väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kus käive ja kauplemismahud on väikesed. Seepärast neid analüüsidega ei kaeta. ?Maaklerite poole pealt on see muidugi arusaadav,? nentis Kivinurm.

Eesti börsiettevõtete kaetus kvaliteetsete analüüsidega annab igal juhul aktsionärile võimaluse turust paremat ülevaadet saada. Kasulik on see ka maakleritele, sest kui huvi aktsiate vastu tõuseb, paraneb ka käive.

Selge see, et maakleril on mugavam ja odavam täita fondijuhi suurtellimusi kui tegelda väikeaktsionäride ja spekulantide pisikeste orderitega. Lisaks jäävad pangale veel tulud varade haldamisest. Olgem ausad, ka investor ei pea nii tihti pead vaevama, kuidas oma sääste paigutada, seda teeb fondijuht ? hundid söönud, lambad terved.

Samas ei saa panku ka süüdistada, sest turu väiksuse tõttu ei ole tõesti teatud teenuseid mõtet pakkuda. Kui aga põhjuseks pole mitte majanduslik otstarbekus, vaid erinevate pangadivisjonide omavaheline poliitika, siis on asi juba äärmiselt kahetsusväärne.

Igal juhul on tulemuseks väikeaktsionärile kättesaadava info piiratus.

Autor: Lauri Matsulevits