Intressi fikseerimine sobib tarbimisele suunatud inimesele

Eilses Äripäevas soovitasid pankade esindajad ujuva intressiga eluasemelaenud vahetada ümber fikseeritud intressiga laenude vastu.

Toimetuse arvates ei ole kasulik tormata panka laenulepingut muutma, sest on ka teisi võimalusi end Euribori tõusu vastu kindlustamiseks.

Eesti majandus kasvab kiiresti ja inimeste sissetulekud samuti. Samas raha ostujõud väheneb. Praegune majanduskeskkond ei ole soodne laenu tagasimaksete suurendamiseks. Samas on aeg soodne investeerimiseks.

Õigus on neil, kes ütlevad, et eluasemelaenud on võetud pikaks perioodiks ja Euribor ei jää igaveseks madalale tasemele. Laenu intressi fikseerimine võimaldab Euribori tõusuga kaasnevat riski maandada. Maksan praegu kõrgemat intressi, aga olen kindel, et laenu teenindamise kulu püsib aastaid stabiilne. Stabiilsus on omaette väärtus.

Kuna Euribor on veel madalal tasemel, siis on võimalik ka laenuintress fikseerida suhteliselt soodsalt. Pankade pakkumised jäävad 4?4,5 protsendi vahele.

Intressi fikseerimise olulisem vastuargument on intressikulu suurenemine. Euribori tõusu riski kaotamine võib osutuda kulukaks, eriti siis, kui Euribori ei tõuse järsult.

Näiteks kümne aasta pikkuse ja poole miljoni krooni suuruse eluasemelaenu puhul tähendab ujuva intressi vahetamine fikseeritud intressi vastu tagasimakse suurenemist 250 krooni võrra kuus. See võib tunduda väike kulu kindlustunde eest, sest Euribori 3protsendipunktine tõus suurendaks laenu tagasimakset 700 krooni kuus. Intressi fikseerimisel võidaks inimene pool tuhat krooni kuus.

Võiduks võib seda pidada aga eeldusel, et Euribor hakkab kiiresti tõusma. Kui see eeldus ei täitu, siis on laenuintressi fikseerijad kaotajate poolel.

Lohutuseks võib öelda, et eluasemelaenu intressid saab maksustatavast tulust maha arvata ja seetõttu võtab osa intressitõusu riski maandamiseks tehtavatest kuludest enda kanda riik.

Fikseeritud intressiga laen sobib neile, kes eelistavad käituda põhimõtte järgi, parem varblane peos kui tuvi katusel. Või kellel on kalduvus tulu ära tarbida ja kes pole harjunud säästma. Laenuintressi pikaks perioodiks fikseerimise alternatiiviks on investeerimine ja/või säästmine.

Selle asemel, et hakata pangale iga kuu poole miljoni krooni suuruse laenu pealt 250 krooni lisa maksma, tasub see raha jätta endale ja osta võlakirju või fondide osakuid. Et end kindlamini tunda, võiks osa säästudest hoiustada tähtajalisel hoiusel. Näiteks poole miljoni krooni suuruse laenu võtja paneb aastaks tähtajalisele hoiusele 8400 krooni. See on summa, mille võrra tema aastane laenu tagasimakse suureneks, kui Euribor peaks tõusma 3 protsendipunkti. Kui Euribor tõesti nii palju tõuseb, siis saab ta säästu kasutada suurenenud tagasimaksete finantseerimiseks. Samas on ta aga iga kuu võitnud laenu finantseerimisest loobumisest 250 krooni.

Kirjeldatud viisil käitumise korral ei jää inimene kaotajaks, kui Euribor järgmisel aastal kardetud tempos ei tõuse. Talle jääb alles nii tähtajalisel hoiusel olev summa ja lisaks teenib ta tulu fondi tehtud investeeringult, mida saab vajadusel kasutada suurenenud kulude finantseerimiseks.

Autor: ÄP