Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laevnikud veenavad riiki end toetama
?Kui kõik teised kasutavad lubatud dopingut ja meie mitte, siis saame teistelt tappa,? põhjendas ministeeriumi nõunik Heido Vitsur. Tema sõnul liigub igasugune kapital sinna, kus paremad tingimused, ja nii juhtub ka laevadega.
Ta tõi näiteks Tallinki, mis on võtnud endale uute laevade tellimisega suuri riske ja võib mingi ettenägematuse korral kergesti raskustesse sattuda. ?Miks peaks Tallink olema patrioot ja hoidma oma laevu Eesti lipu all, kui Lätis saaks ta aastas vähemalt 100 miljoni krooni ulatuses oma kulusid vähendada?? küsis ta. Kui midagi ei muutu, võib Tallink Vitsuri hinnangul 4?5 aasta pärast olla sunnitud oma laevadel lippu vahetama. Pärast seda, kui Läti rakendas laevanduse toetamiseks maksusoodustusi, on selle riigi lipu alla tagasi läinud 50 laeva.
Vitsuri sõnul pakkus ministeerium laevanduse toetamiseks Läti varianti, mis on palju leebem Soome ja Rootsi omast, kus laevaperele kehtib netopalk. ?Valitsus ütles, et pakkuge midagi muud, raha selleks on olemas,? lausus ta.
Eesti Laevaomanike Liidu tegevjuht Enn Kreem ütles, et reederid pole vaatamata tagasilöögile lootust kaotanud ja selle kuu lõpus tulevad välja uute ettepanekutega. Kõne all on olnud laevafirmade investeeringute toetamine laevastiku uuendamiseks, muu hulgas laenudele riikliku garantii andmine.
ESCO juhatuse esimees Jaan Kalmus ütles, et on nõus igasuguse riigi toega, mis aitab laevu Eesti lipu alla tagasi tuua. Lätiga sarnaste maksusoodustuste korral võidaks firma tema arvutuste kohaselt ühe laeva pealt 700 000?800 000 krooni aastas. ?Kui olukord muutuks, oleksime valmis kohe kuus laeva Eesti lipu alla tagasi tooma,? ütles ta. Praegu on ESCO-l vaid kaks Eesti lipu all seilavat kaubalaeva.
Eelmine majandusminister ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen ütles, et kõigepealt tuleb selgeks teha, kas meie laevandus on ikka naabritega võrreldes halvemas konkurentsiolukorras. ?Tallinki vaadates on reisilaevanduse kohta praegu küll seda raske öelda,? lausus ta.
Maksusoodustused on Atoneni sõnul libe tee ning kui laevandust on vaja teotada, tuleb seda teha otsetoetustega, nagu ka koalitsioonileppes kirjas.