Hanne Paljak: tainas on parim lapsehoidja

Hanne jaoks on toidutegemine ja söömine eelkõige üks suhtlemisvahend. Ise on ta armastanud süüa teha varasest lapsepõlvest peale. ?Kui minust poleks saanud toimetajat reklaamiäris, oleksin praegu kusagil kokk-kondiiter olnud,? on ta veendunud. Lastele tuleb kokkamisvahendid varakult kätte anda, arvab Hanne. Tema enda plikatirts oli kahe ja poolene, kui esimest korda tainast voolima hakkas. ?Tainas on parim lapsehoidja, see meeldib neile hirmsasti ja on käelise tegevusena ka väga arendav,? lausub ta.

Hanne kodus. Pere on Hannele alati väga tähtis olnud, kuid eriti tunnetas ta kodu toetust ajakirja tegemise ajal. Abikaasa Mart oli see, kes julgustas valitud teed lõpuni käima, lapsed aitasid õhtuti rõõmsa sagimise ja kallistustega töömured peletada. ?Asi oli tegelikult raskem, kui algul arvasin, sest aega tuli väga täpselt kodu ja töö vahel jagada,? leiab Hanne tagantjärele. ?Mingeid erilisi nippe siin ei ole, kuid püüdsin lastega olles jäägitult neile pühenduda ja tööl mitte kodustele asjadele mõelda.?

Kui Hanne ja Mart soovivad koos välja minna, leidub alati mõni sõber, kes lapsed enda hoolde võtab. Tõsi küll, treeningusse pole muidu sportlik naine viimastel kuudel jõudnud, kuid õnneks on tervis sellele tambile vastu pidanud. Kord kunstiõpinguid alustanud Hannele meeldib aeg-ajalt oma tundeid ka värvidesse panna. ?Värvil on maitse ja maitsel võib ka värv olla,? leiab ta selleski harrastuses ühiseid jooni praeguse põhitegevusega. Värvidega on Hanne tegelenud kogu elu. Reklaamialal peab ta oma suurimaks tööks Citymarketi turunduse ja reklaami tegemist.

Üle kõige hindab Hanne inimestes seda, kui nad on nemad ise, mitte ei järgi kedagi teist. Selle iseolemise pärast on ta olnud sunnitud omal ajal keskkooli vahetama ja on veel nii mõndagi konflikti sattunud. Kuid ta ei kahetse midagi, mis olnud. ?Olen liiga laisk selleks, et teeselda ja mingit rolli mängida,? lausub ta.

Hanne kodu asub Pääsküla mändide all kaunis renoveeritud majas. Sisekujunduses on märgata nii perenaise kunstnikusilma kui ka kärtsu iseloomu: tulemusena annavad kirevad värvilahendused huvitava efekti ka kalleid materjale kasutamata. Tõsi küll, tööpäeva õhtuti valitseb kõigis viies toas lõbus segadus. Moodsa köögi kaks lauda ja kapipealsed on täis kuhjatud toiduaineid ja maitseainepurke. Kohe näha, et siin peetakse söögitegemisest lugu. Reede õhtul teeb Hanne külaliste tuleku ajaks kodu korda. Külalisi käib aga noorel perekonnal sageli, sest läheduses elavad nii Hanne vend kui ka tema mehevend perega, aga ka hulk sõpru armastab neil saunas ja grillimas käia. Teadagi miks: pererahvas oskab ju nii hästi süüa teha! Ja see kehtib ka pereisa Mardi kohta. Hanne näitab isuäratavaid hoidisepurke küüslaugu ja sibulaga, mis puha Mardi enda retsepti järgi tehtud.

Seni, kuni tainas kerkib, hakib üheksa-aastane Hellery pitsakatte tarvis sinki ja küsib asjalikult. ?Emme, kas panen rosmariini ja paprikat ka?? Kui aga tainas lauale jõuab, läheb päris sebimine lahti, sest nüüd on ka varsti kolmeaastased kaksikud Marco ja Robin ninapidi juures. Hanne peab taignatüki täpselt kolmeks jagama, muidu on riid kohe majas. Rosinad on küll otsas, aga saiadele sobivad silmaks kuivatatud jõhvikad peale samahästi. Hellery teeb nina meelega jahuseks, et õige koka moodi välja näha, väikemeestel pole näidelda tarvis ? nad niigi üleni jahu ja tainaga koos.

Kui Hellery käest küsin, kas tema nii tublil emmel mõni puudus ka on, vastab tüdruk silmagi pilgutamata: ?Teeb liiga palju süüa ja tööd.? Hanne noogutab kaasa ja ütleb, et vähemalt abikaasale suutis ta selgeks teha, et mees võtaks seda üht hullumeelset aastat, nagu oleks naine kusagil välismaal õppimas.

Hanne ja lapsed. Lapsed on Hanne jaoks põhiväärtus. Ehkki temagi jaoks on ka karjäär tähtis, leiab ta, et lapsed ei pea seetõttu hiljem tulema või hoopis tulemata jääma. ?Usun, et suudan lastele olla parem ema, kui elus edasi liigun,? leiab ta. Esimene laps tuli 9 aastat tagasi ise, nagu need esimesed enamasti ikka tulevad, ja käis juba kahekuusena emaga nõupidamistel kaasas. Helleryt on kasvatatud teadmisega, et tal on oma arvamus, mida ülejäänud pereliikmed aktsepteerivad. Nelja aasta vanuselt tegi tütretirts oma esimesed pannkoogid valmis, nüüd saab juba märksa keerulisemate roogadega hakkama. Kaksikute poiste Marco ja Robini sünd oli küll üllatus, kuid ei löönud noort naist verest välja. Ehkki kõike kulus nende peale topelt, oli ka rõõm kahekordne. Kõige raskem oli poiste esimene eluaasta. Paratamatult jagus siis tütrele vähem aega ja see tekitas temas trotsi vennakeste vastu, mis õnneks küll varsti möödus. ?See oli ka hea proovikivi meie suhtele,? tõdeb Hanne. Oma 9aastast tütart ta Viru keskusse hängima ei luba ja taskuraha saab neiu 15 krooni nädalas, samas on töökasvatuse eesmärgil ette nähtud boonussüsteem, mis lisa võimaldab.