Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üürilepingus tuleks märkida kõik lisakulutused
Alati on soovitav korteriomanikul ja üürnikul sõlmida omavaheline kirjalik kokkulepe, mis võimaldab vaidluste korral kokkuleppeid. Kindlasti tuleks ära märkida ka üürniku poolt tasutavad lisakulutused.
Tavaliselt tasub üürileandja korteriühistule makstava remondifondi ja kindlustuse tasud, millest üürnik otsesest kasu ei saa.
See võiks kõne alla tulla siis, kui tegemist on väga pikaajalise, näiteks 10aastase üürilepinguga. Juhul kui üürilepingus nendest juttu ei ole tehtud, siis kohustub seaduse järgi üürileandja neid ise tasuma.
Tavaliselt peavad üürileandjad elementaarseks, et neil jääb õigus igal ajal korterisse minna ja kontrollida, kas kõik on ikka korras. Sel juhul on see õigus neil olemas, kuid sellest tuleb üürnikule ette teatada vähemalt 24 tundi.
Tihti ette tulnud olukord on ka see, kui üürnik tahab teha remonti üüritavas korteris. Tavaliselt on see üürileandjale ainult rõõmuks, kui üürnik soovib parendada korteri üldist seisukorda.
Selleks võivad olla kergemad remondi- ja viimistlustööd: uued tapeedid, seinavärvid, põrandalihvimine jne.
Sellest tuleb eelnevalt üürileandjale teada anda ning üldjuhul lepivad osapooled kokku tasaarvelduse.
Tagatisraha ehk deposiit võib olla üheks üürileandja tingimuseks. Sel juhul tuleb see märkida ära üürilepingusse ja täpsustada, kui suures osas on seda nõutakse.
Üürilepingu lõpetamisel on on oluline vahe tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu vahel.
Seaduse järgi ei saa pooled üürilepingut tähtajalise lepingu puhul ilma mõjuva põhjuseta lõpetada.
Üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, juhul kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kui üürileping sõlmitakse tähtajatult, siis saab selle lõpetada mõlemapoolselt igal ajal, kuid etteteatamise aeg on kolm kuud.
Üürilepingu lõpetamine või ülesütlemine peab olema kirjalikus vormis, milleks on nn ülesütlemisavaldus, kuhu siis tuleb märkida üüritud objekt, lepingu lõppemise päev ning lepingu lõpetamise põhjus.
Juhul kui üürnik on teinud üürileandjale ettemaksu, siis on üürileandja kohustatud ettemaksu üürnikule tagastama. Seda juhul kui üürnikul pole võlgu ja korter antakse üle samas seisukorras kui vastuvõtmise päeval.
Autor: Kristina Sõmerik